Eesti ettevõtjad kaebavad Läti peale

"Peaminister soovis ennast rohujuure tasandil kurssi viia, millised on Lätis tegutsevate ettevõtjate igapäevased probleemid," põhjendas Eesti Kaubanduskoda Lätis tegevdirektor Hele Lõhmus, miks koja liikmed peaministriga päev enne tema riigivisiiti Lätti kohtusid. "Ettevõtjad tõid välja punktid, mida Ansip võiks vestluses Läti peaministriga mainida," ütles ta.

Lõhmus ütles, et üks suurem mure on käibemaksu tagastus. "Lätis on käibemaksu tagastus teatud olukordades hulga keerulisem, kui see on Eestis," rääkis Lõhmus. "Käibemaksutagastused läbivad põhjaliku auditi ja vahel on käibemaksu lootusetu tagasi saada. Eestis sellist asja ei ole - kui on õigus käibemaksu tagasi saada, siis see ka tagastatakse."

Riigisektoriga raske koostööd teha. Lõhmuse sõnul tuli kohtumisel jutuks ka näiteks see, et Euroopa Liidus välja antud sertifikaate ja dokumente osaliselt Lätis ei tunnistata. Samuti kurdeti liiga kõrge maksukoormuse, bürokraatia vohamise, ebaausa konkurentsi jm üle.

"Jõudsime järeldusele, et neil, kes töötavad jaekaubanduses ja kes ei pea kokku puutuma riigistruktuuridega, olulisi probleeme ei ole," lausus Lõhmus. "Aga näiteks transpordi- või energeetikavallas töötavatel ettevõtetel, kui nad peavad riigisektoriga suhtlema, tekib olukordi, mis vajaksid sekkumist."

Lõhmus lisas, et ettevõtjate mured ja ettepanekud vormistatakse memoks. "Me lihvime veel teksti, aga lähema kahe nädala jooksul saab peaminister Ansip kätte lõppversiooni," lubas Lõhmus.

Eesti Kaubanduskoda Lätis juhatuse liikme, SIA Euronics Latvia jaekaubandusjuht Margit Laanjärv ütles, et nende hääl on juba kostmas tunduvalt kaugemale ja see on väga suur edasiminek.

Lätis vohavat varimajandust iseloomustas Laanjärv näitega, et Läti kohalikud konkurendid müüvad kaupa poes sama hinnaga, millega Euronics sisse ostab.

Kahtlaselt odav kaup. "Kuna oleme Baltimaades näiteks Samsungi ja Philipsi toodete suurimad sisseostjad, on meil parim sisseostuhind garanteeritud," rääkis Laanjärv. "Aga konkurendid müüvad sama hinnaga ehk meie sisseostuhinnaga Lätis juba kaupa välja. See ei ole loogiline. Me ei tea, kust nad selle kauba sisse ostavad, küll aga teame, et neil ei ole otselepinguid näiteks Samsungiga."

Laanjärve sõnul on teenuse või kauba müümine Lätis ilma maksudeta väga laialdaselt levinud. "Välisinvesteeringuid kontrollitakse Lätis rohkem. Me oleme rohkem luubi all, kuna meid on ju kerge kontrollida, sest meil on kõik ausalt üles ehitatud ja meid on kerge üles leida," rääkis Laanjärv.

Lätis võitleb valitsus vale poolega - ta võitleb nendega, kes investeerivad ja makse maksavad ega pööra absoluutselt tähelepanu nendele, kes ei investeeri ega maksa makse, ütles kümme aastat Läti turul tegutsenud automüügifirma Auto Halle SIA juhatuse esimees Tõnu Piirmaa.

"Lätis karistatakse neid ettevõtteid, kust on midagi võtta ehk siis neid, kes investeerivad, kes on nähtavad ja kes teevad ausat äri," nentis Piirmaa. "Aga need, kes ei ole nähtavad, need panevad homme oma pillid kokku ja teevad kõrvale uue äri."

Piirmaa kinnitusel mõjutab nende tegevust Lätis kõige rohkem bürokraatia. "Iga kuu külastab meid uus kontroll, kes tuleb, mingi uus määrus näpus, ja tahab järjekordselt trahvi teha," seletas Piirmaa.

"Kogu aur läheb selle peale, et tuleb end kogu aeg kaitsta ja tõestada, et sa ei ole kaamel," rääkis ta.

Piirmaa soovitas Läti turule kippujail enne hoolikalt mõelda. "Lätti tullakse sageli turupotentsiaali pärast, aga potentsiaal tihtipeale jääbki potentsiaaliks, sest siin on kõrged maksud ja palju bürokraatiat," lausus ta.