Kelpmani maneristlik hing

Rein Kelpmani näitusel "Maneristlik hing" saab näha kunstniku viimasel paaril aastal valminud õlimaale ja -pastelle, mis jäävad silma kirju koloriidiga.

Näituse pealkiri võib autori sõnul tunduda mõneti provokatiivsena. Manerism kui kunstistiil kasvas 16. sajandil välja renessansist, kui hulk kunstnikke loobus selgepiirilisest kujutluslaadist ning hakkas enam tähelepanu pöörama vormimuutustele, hüljates ruumilise struktuuri loogika ja keskendudes visuaalsetele efektidele.

Tänapäeval määratletakse selle terminiga pigem suurmeistrite laadi jäljendamist või takerdumist ühte või teise konservatiivsesse vormelisse.

Kelpman aga on jäänud vabaks isemõtlejaks, kes naudib sundimatult järjepidevat loomingulist protsessi, vihjates selles samas ka oma loometee varasematele etappidele.

Kunstnik ise rõhutab, et looming on vaba eneseväljendus, mis peaks kõnetama vaatajat vahetult, ausalt ja siiralt, laskmata end kammitseda juurdekleebitud siltidest ja erinevatest -ismidest.

Näituse korraldajate sõnul on Rein Kelpmani isikupärane väljenduslaad aja jooksul läbinud palju muutusi - nihestatud primitivismist geomeetrilise abstraktsionismini.

Ka vast avatud näitusel võib leida kõike seda, mida on hakatud nimetama kelpmanlikuks: olemas on tema koloriidikäsitlus, julged maalitehnilised katsetused ebatraditsiooniliste materjalidega ning iseäralikult peenekoeline absurditunnetus, mis kõlab kokku nii sisulisel kui ka vormilisel tasandil.

Autor: ÄP