Eksport kasvas märtsis 71 protsenti

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro (16,8 miljardi krooni) väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro (18,2 miljardi krooni) eest. Nii kaupade ekspordi- kui ka impordikäive ei ole eelnevatel aastatel kuises arvestuses nii suur olnud.

Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki. Kui 2010. aasta märtsis oli kaubavahetuse puudujääk 174 miljonit eurot, siis tänavu 89 miljonit eurot.

Kiire kasv jätkub. Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse analüütik Riina Kerner kinnitas, et märtsis aastaga 71 protsenti kasvanud eksport ei ole ainult mõne kohaliku ekspordigigandi teene, vaid on ühtlaselt Eesti eksportööride vahel jagunenud.

"86 suuremal eksportööril sajast on eksport kasvanud ning 200 ettevõtte hulgast on 175-l eksport suurenenud," selgitas Kerner ja lisas, et kvartali lõikes oli ainult üheksal ettevõttel eksport vähenenud.

Märtsi ekspordikasvu kommenteerides ütles ekspankur Jüri Mõis, et eksport jätkab ka edaspidi kasvu. "Eksportivatele ettevõtetele äritaevas pilvi ei paista," kinnitas ta.

"Klassikalises käsitluses on 10 protsenti mõõdukas kasv, 20 väga kiire ning 70 protsenti on megakasv. Megakasvu ei tule, aga kiire kasv aastases võrdluses jätkub," arvas Mõis.

Homme avaldab statistikaamet esimese kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu. Ekspankuri väitel tuleb kasvuprotsent korralik.

"Tuleb ikka korralikult - 5 ja 10 protsendi vahele võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga," prognoosis Mõis.

Asjade loomulik käik. Wolf Groupi juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul on ekspordi kasv positiivne ning tulevikus võiks eksport kasvada IT- ja teenustesektoris.

"Traditsioonilistes valdkondades on eksport tõesti kasvanud. See kasv on positiivne ja näitab seda, et asjad on hästi," lausus Puusaag. Puusaagi sõnul kosusid ekspordinumbrid ka tema ettevõttes, aga midagi erakordset selles polnud. "Kasv oli vastavalt eelarvestatud plaanile," lausus Puusaag.

Tema arvates on Eesti ettevõtetel läbitud vajalik kool. "Kakskümmend aastat iseseisvust, kaks kriisi. On tehtud õiged järeldused, investeeringuid ning pärast kriisi on hakanud see kõik vilja kandma. Asjad on läinud loomulikku rada," rääkis Puusaag.

Tema sõnul ulatub Eesti eksport paljudesse erinevatesse valdkondadesse. Puusaag märkis, et tulevik ei too ekspordi kasvu tööstusettevõtetes.

"Eesti probleem on logistiline asukoht. Tööstustoodangut on logistiliselt keeruline eksportida. Et saavutada ekspordile vajalikku mahuefekti, on vaja murda palju barjääre ja tõkkeid. Valdkond, kus seda probleemi ei ole, on teenuste- ja IT-sektor," rääkis Puusaag. Kuid seal võib Puusaagi sõnul jääda puudu inseneridest.