Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hoiatus võlgade restruktureerimise eest euroalal

Sirje Rank 10. mai 2011, 12:24

Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluv Lorenzo Bini Smaghi hoiatas täna, et euroala riigi pankrot või võlgade restruktureerimine tekitaks rohkem probleeme kui lahendaks.

„Pankrot või võlgade restruktureerimine on riigi jaoks dramaatiline sündmus nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt – nimetaksin seda poliitiliseks enesetapuks – mis seniste kogemuste põhjal viib paljud vaesusesse,“ ütles Bini Smaghi täna Firenzes peetud ettekandes. "See oleks vale samm mitte üksnes teoorias, vaid ka praktikas,“ ehkki esimesel pilgul võib paista, et oleks mõistlik ja õiglane investorid oma otsustuste eest vastutama panna, tsiteeris agentuur Bloomberg.

Bini Smaghi ütles, et eelkõige võidaksid sellest suured investorid, kes on ostnud endale kindlustuse riigi võimaliku maksejõuetuse vastu. Sellest ka nende huvi ja lobitöö, et taolist lahendust esile kutsuda.

„Nad julgustavad naiivseid valitsusi uskuma, et võlgade restruktureerimist on võimalik läbi viia n-ö kontrollitud moel, juhtides nende tähelepanu kõrvale vajalikest muudatustest seni rakendatud poliitikas,“ ütles Bini Smaghi.

Samal seisukohal, et Kreeka võlgade restruktureerimist tuleb vältida, oli ka Euroopa Keskpanga nõukogusse kuuluv Ewald Nowotny.

„Tuleb endale aru anda, et sellisel sammul oleks väga suured tagajärjed Kreeka pangandussüsteemile ja pangandussüsteemile laiemalt,“ ütles Nowotny Austria raadiole. „See ajaks kriisi üksnes hullemaks.“

Saksa panku ühendav lobiorganisatsioon BDB nentis täna avaldatud kuukirjas, et Kreeka ei peaks võlgade restruktureerimist kaaluma enne, kui on proovitud muud lahendused riigi rahanduse ja majanduse ümberkorraldamiseks. Ning igasugune võlgade restruktureerimine peaks olema vabatahtlik, et vähendada selle sammu negatiivset mõju. „Usaldus rahaliidu ühtsuse vastu kannataks tohutult ning mõjutaks ka teisi euroala riike, kui mõni euroala riik järsku pankrotti läheks,“ nentis BDB. Seevastu kui laenuandjatega restruktureerimine eelnevalt läbi rääkida, on reeglina väga vähe neid, kes vabatahtliku lahendusega ei nõustu.

Saksa pankade nõuded Kreeka laenuvõtjate vastu küündisid 2010. aasta lõpu seisuga 34 miljardile dollarile.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. May 2011, 12:43
Otsi:

Ava täpsem otsing