Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

LNG terminal võib tulla ka igasse Balti riiki

Sirje Rank 16. mai 2011, 00:00

"Meil oli kolmekesi kena lõunasöök, kus me asja arutasime. Leppisime kokku, et kõik teevad tasuvusuuringu ja siis vaatame, millist regionaalset infrastruktuuri vaja on," ütles Leedu peaminister Andrius Kubilius.

Oma riigi vajadusteks plaanib Leedu väikese LNG ujuvterminali 2014. aastaks Klaipedasse ehitada igal juhul. Teeb seda oma vahenditest ELi abi küsimata. See ei välista Leedu osalemist suurema terminali projektis, kui see peaks tulema. "Arutasime sedagi, et neid terminale võib olla rohkem, ka Eesti ja Läti sadamates," ütles Kubilius.

Oodata pole Leedul aga mahti - kõrge gaasi hind nõuab kiiresti alternatiive otsima.

Läti eelistab ennast. Läti seevastu eelistaks pigem regionaalset lahendust.

"Kaldume arvama, et see projekt võiks olla Lätis," ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis. "Siis saaksime kasutada Incukalnsi gaasihoidlat, kus on juba olemas võrk gaasi transportimiseks Eestisse ja Leetu. Näeme selles suurt eelist, selle asemel, et uut võrku välja ehitada," jätkas ta.

Tõenäoliselt tuleb teha uus uuring, mis lähtuks kogu regiooni vajadustest. "Vaja on analüüsi, mis käsitleks võrgustikke, gaasituru liberaliseerimist kõigis kolmes Balti riigis, nii tehnilisi kui ka õiguslikke aspekte," ütles Dombrovskis. Tasuvusuuring terminali rajamiseks Lätti valmib juunis.

Perspektiivis võiks projekti kaasatud olla ka Soome, kuid Dombrovskise sõnul pole need kõnelused veel õieti alanud.

Gazpromi gaasile alternatiivi loomisel on kõige kaugemale jõudnud Leedu, mis on pidanud Gazpromiga maha ägedad lahingud.

"Oleme edasi jõudnud ja karistatud. Karistamine lõpeb, kui alternatiivid on reaalsus," ütles Kubilius, viidates Gazpromi ähvardustele kaevata Leedu rahvusvahelisse arbitraažikohtusse ning Leedu jaoks gaasi hinna tõstmisele 15% võrra. Põhjuseks Leedu otsus asuda ellu viima ELi direktiivi, mis nõuab gaasivõrgu tootmisest lahutamist.

"Meist sai omamoodi katsejänes," ütles Kubilius, nentides, et on osa võitlust Läti ja Eesti eest ära võidelnud. Suurt abi saadi seejuures Euroopa Komisjonilt.

"Euroopa Komisjon tegi väga head tööd," kiitis Kubilius. "Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja Venemaa peaministri Vladimir Putini viimase kohtumise ajal Brüsselis suutis Barroso Putinile selgeks teha, et ELi energiadirektiivis sätestatud võrkude lahutamise nõudest ei saa Euroopas üle ega ümber," ütles Kubilius, soovitades ka Eestil ja Lätil sel teemal kindlasti Euroopa Komisjon appi võtta.

Mõjus tugi Euroopa Liidust. Gaasi hinna tõstmise kohta esitas Leedu aga kaebuse Euroopa Liidu konkurentsiametile, kuna selline praktika on vastuolus ELi seadustega. "Gazprom teab väga hästi, et see amet on Brüsselis väga mõjukas ja tõhus," ütles Kubilius, nentides, et Gazpromi vastuseis on tänaseks juba palju pehmemaks muutunud.

Läti plaanib oma gaasivõrgu lahutada 2014. aastaks, ehkki Latvijas Gaze monopoliõigused saavad läbi alles 2017. aastal.

"Teame, et sarnased teemad on Eestis ja Leedus, nii on regioonis vaja ühist lähenemist," ütles Dombrovskis. "Usun, et siin on Euroopa Liidu tasandil vaja Venemaa ja ELi vahel eraldi kokkuleppeid."

Leedu peaministri sõnul "susiseb" ka ühise tuumajaama projekt Visaginases, kuhu on jätkuvalt kaasatud nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola. Korea investori loobumise järel käivad praegu kõnelused teiste investoritega.

"Hoiame seda veel saladuses, kuid olen optimistlik, et varsti saame edust teatada," ütles Kubilius, lisades, et ehitamine võiks alata 2013.-2014. aastal ning elektritootmine 2020. aastal.

"Balti riikide ühtse elektrituru loomine liigub jõudsalt edasi," ütles Kubilius. Edasi liigub ühenduse rajamine ka Poolaga - kõnelused maaomanikega käivad, ja Rootsiga. Uus ühendus tuleb ilmselt rajada ka Läti ja Eesti vahele.

Läti plaanib elektribörsi käivitada kõige varem selle aasta oktoobris, ütles Dombrovskis.

Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase sõnul võiks põhja-lõuna transpordisuunda tugevdav Rail Baltica olla praegustest plaanidest oluliselt ambitsioonikam, pakkudes lennuliiklusele reaalset alternatiivi. Nädalavahetusel Äripäeva usutletud Läti ja Leedu peaminister erilist õhinat ei ilmutanud, ehkki vähem ambitsioonika variandiga on otsustatud edasi minna.

"Paar nädalat tagasi tegime otsuse eraldada Rail Balticale 43 miljonit eurot," ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis, pidades silmas raudtee infrastruktuuri viimist tasemele, mis võimaldaks reisirongidel liikuda 120- ja kaubarongidel 80kilomeetrise tunnikiirusega.

"Kui leedukad ehitaks rööpad, võiks isegi rongid liikuma hakata," jätkas ta.

Paralleelselt uurib Läti kiirrongiühenduse loomist Moskvasse, kuid need plaanid on peaministri sõnul alles väga varases staadiumis.

Leedu peaminister Andrius Kubilius kinnitas samuti, et otsus ehitamisega alustada on tehtud ja puudutab lõiku Kaunasest Poola piirini. Ambitsioonikama kava suhtes jäi Kubilius kõhklevaks.

"Praegu kaubatranspordi huvi kasvab. Kui oleks sarnane huvi ka reisijateveo vastu, siis on teine asi. Kui suur on vajadus Tallinnast rongiga Berliini sõita? Küsimus on selles, kas ambitsioonikamale projektile on head ärilist alust," ütles Kubilius.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing