Eesti peab paremini kaitsma intellektuaalset omandit

Alyona Stadnik 17. mai 2011, 00:00

"Eesti valitsus peaks ka enam keskenduma interneti kaudu sooritatud intellektuaalse omandi rikkumistele, mitte ainult küberterrorismiga seotud seaduste rikkumistele," kirjutab Ameerika Kaubanduskoda Eestis oma pöördumises.

Koja hinnangul ei karistata Eestis interneti teel toime pandud õigusrikkumiste eest kuigi tõhusalt. Intellektuaalse omandi õiguste rikkujad aga olevatki kolinud valdavalt internetti.

Kaubanduskoja hinnangul on intellektuaalse omandi rikkumine petturitele väga tasuvaks tehtud, sest seadustes pole efektiivset mehhanismi, mis rikkujat karistaks.

Lisaks peaks koja hinnangul pakkuma kaitset õiguste valdajatele, looma tõhusa mehhanismi kahju hüvitamiseks ning hõlbustama kaubamärgi registreerimist.

Kriitika valel aadressil. Majandusminister ei ole enda arvates õige inimene neid probleeme kommenteerima. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kureerib tööstusomandi õiguste saamise poolt, jõustamine on justiitsministeeriumi valdkond. Karistuslik pool ja võimuorganite tegutsemine rikkumiste avastamiseks on jälle siseministeeriumi teema. Tarkvara küsimus on seotud autoriõigustega, mida jälle kureerib kultuuriministeerium, ja ka piraatlusega võitlemine on nende pärusmaa. Me ei saa kommenteerida küsimusi, mis ei ole meie pädevuses," teatas majandusministeeriumi pressiesindaja.

Ameerika Kaubanduskoda Eestis arvustab ka Euroopa plaani hakata kõiki sigarette müüma ühesuguses pakis. "See tähendab, et kaubamärk ei toimi päritolu indikaatorina enam sellisel moel, mis on kaubamärgi põhifunktsioon," selgitab koda.

Piraatlus Eestis pole kellelegi teadmata. Eestis vohavat piraatlust tunnistab ka Microsoft Eesti juht Rain Laane. "Kui vaadata viimaseid IDC uuringu piraatluse andmeid, siis Eestis on jätkuvalt 50% tarkvarast ning filmi- ja muusikatööstusest illegaalne," väidab ta.

Laane sõnul on Eestis olukord tasapisi paranenud. "2000. aastate alguses ulatus see 60-70% ja ka praegu ikkagi pool meie hulgast ei austa intellektuaalomandit ja teise inimese autorlust. See olukord võiks olla parem." Piraatlus on Laane arvates vähenenud tänu sellele, et riik võttis selge seisukoha: illegaalne tarkvara on paha. "See on suhtumise ja mõtteviisi küsimus," sõnab ta.

Laane väitel peaks piraatlusevastast võitlust alustama juba koolis. "Meie koolikursuses peaks olema kohustuslik autoriõiguseõpe. Kui keegi loob mingi teose, on see tema oma ja teised ei tohi seda loata kasutada," lausub Laane. Isegi laps saab aru, et klassikaaslase kirjutatud luuletuse esitamine enda oma pähe pole normaalne.

Seadusi tuleb rakendada. Lisaks peab Leen tähtsaks ka teavitamist. "Tuleks sellest teemast rääkida ja teavitada inimesi. Eestis on seadused olemas. Lihtsalt tuleb neid rakendada!"

Laane pooldab enda väitel teavitamist ning pehmemaid meetodeid, mitte karistamist. "Inimeste harimine ja teavitamine on see, mis meid lõpuks edasi viib."

Oleme Ameerika Kaubanduskoja pöördumisele juba vastanud. On kena, et nad oma seisukohti intellektuaalomandi küsimuste osas nii põhjalikult selgitasid. Nende pöördumine sisaldas terviklikku ülevaadet nii probleemidest selles valdkonnas kui ka ettepanekuid vastavate seaduste parandamiseks. Ministeerium kavatseb ka kokku kutsuda töögrupi, mis alus-tab järgmisel aastal intellektuaalset omandit puudutavate seaduste kodifitseerimisega. Kõik valdkonda reguleerivad õigusaktid vaadatakse üle, süstematiseeritakse ja ühendatakse terviklikuks seadustikuks - nii on kõigil, kes seda vajavad, oluliselt mugavam seadusest aru saada. See tegevus on kirjas ka valitsuse tööplaanis. Lisaks palkab ministeerium ka vastava spetsialisti.

Praktilise poole pealt tuleb ilmselt ka inimressurssides ümberkorraldusi, et seda ülesannet paremini täita. Analüüsime kindlasti kõiki osundatud probleeme ja pakutud lahendusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing