Ligi: ma ei tea, mis on Kreeka võla reprofileerimine

Sirje Rank 17. mai 2011, 12:35

Eile hilisööni eurogrupi rahandusministrite koosolekul viibinud Jürgen Ligi ei osanud selgitada, mida eurogrupi juht Jean-Claude Juncker võis konkreetselt silmas pidada, kui ütles koosoleku järel, et Kreeka võlad võidakse „reprofileerida“.

„Restruktureerimine on see, mille vastu kangelaslikult võideldakse, aga mis see reprofileerimine on, ma ei oska kommenteerida,“ ütles Ligi täna Brüsselis enne kõigi 27 riigi rahandusministri kohtumist.

„See võib tähendada mida iganes - restruktureerimist vastu tahtmist, põhiosa vähendamist, tähtaegade pikendamist või intressimäärade muutmist. Programmi täiendusi, lisatingimusi. Asi pole selles, et Kreeka alla annaks, et tal midagi vähendatakse. Mingit kokkulepet või signaali Juncker ei üritanud anda,“ ütles Ligi. Samas möönis minister, et üsna palju oli eile juttu Kreeka võlgade maksetähtaegade pikendamise ümber.

Ligi sõnul ei ole Kreeka erinevalt Portugalist ja Iirimaast oma abiprogrammiga viimasel paaril kuul hakkama saanud, kuna ühiskonnas on toetus neile meetmetele kõige nõrgem ja poliitikute seas kohustuste eitamist kõige enam. Oodatust kehvem on nii majanduse seis kui maksulaekumised, erastamine toppab. „On selge, et Kreeka 2012. aastal laenuturule tagasi ei pääse,“ ütles Ligi.

„Põhiline, millega öösel lõpetati, oli, et Kreeka esitab viivitamatult uued ettepanekud, et defitsiidi vähendamise programm uuesti rajale tagasi saaks. Kreekal tuleb veenda turge ja liikmesriikide rahvusparlamente. Selline on hetkeseis, Kreekaga tegeldakse edasi. Ega me ei tule iga kord välja jutuga, et nüüd on Kreekaga asi klaar,“ ütles Ligi.

Küsimusele, kas parem lahendus oleks kulukas abipakett või kulukas pankrot, vastas Ligi, et pankroti tagajärg oleks katastroofiline.

„See tähendaks ikka tugevat doominot Euroopas ja Kreeka panganduse katastroofi - seda sõna kasutavad kreeklased ise. Ja see ei tähenda niivõrd pankurite katastroofi, kuivõrd hoiustajaid, investorid, pensionifonde. Kõik on seotud. Prantslased on seotud, sakslased on seotud, kogu Euroopa on seotud,“ ütles Ligi. „Seda ei taheta küll mingi hinna eest.“

"Kui ikka pangad kukuvad, on majandus laokil ja pankrotid massilised. Sealt jõutakse teiste riikide umbusaldamisele, tekivad surved, intressimäärad on igal pool üleval. Majandusele tõmmatakse kõva pidurit. Väga paljud hoiustajad ja investorid kaotaksid väga palju raha, väga paljud ettevõtted satuksid löögi alla. Pensionifondid, millega vananev Euroopa tahab tulevikus hakkama saada - kõik satuvad surve alla. Kui nad pole otse Kreeka ja Portugali pankades, on nad pankades, mis on neile laenanud," ütles Ligi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    18. May 2011, 10:44
    Otsi:

    Ava täpsem otsing