Riigikohus tõi seadusse selgust

Piret Reiljan 18. mai 2011, 00:00

Ühe olulise täpsustusena saneerimisseadusele selgitas riigikohus, et kui kohus saneerimiskava ei kinnita, on ettevõtjal võimalus ilma kaheaastase piiranguta esitada uus kava. Seni on saneerimisseadust tõlgendatud selliselt, et uue saneerimiskava esitamisega peab kaks aastat ootama ka siis, kui kohus kava heaks ei kiida. Kohtu kolleegium aga leidis, et kahe aasta jooksul ei saa uuesti saneerida üksnes kord juba saneeritud firmasid.

Pikalt kohtus väntsutatud Väätsa Agrogi on riigikohtu täpsustusest lähtuvalt juba tegutsema asunud ja esitanud kohtule uue saneerimismenetluse algatamise avalduse. "Riigikohtu otsust tuleb võtta kui töövõitu. Usun, et saame ka Väätsa Agro päästa," sõnas piimatootja saneerimisnõustaja Veikko Toomere. Tema sõnul on riigikohtu värske lahend tervikuna sedavõrd oluline, et ilma selle dokumendita ei ole võimalik edukalt saneeridagi. "Lahend on pea sama oluline nagu saneerimisseadus ise," märkis Toomere.

Toomere sõnul olid saneerimisnõustajad enne riigikohtu lahendit nagu selgeltnägijad, kuna saneerimisseadus oli saneerimisabinõude koha pealt liiga üldsõnaline ja lahendusi, mis kohtus läbi läheksid, võis vaid aimata.

Kasu ka võlausaldajatele. Soraineni advokaadibüroo nimetab kohtulahendit revolutsiooniliseks. Advokaatide hinnangul võivad lisaks saneerijatele kergemalt hingata ka kõik võlausaldajad, kelle huvid on nüüd paremini tagatud.

Näiteks saab võlausaldaja pandiga tagatud nõuet vähendada vaid ulatuses, milles nõue on tagamata. Samuti on pandiga tagatud nõude asendamine saneeritava ettevõtte osalusega võimalik ainult siis, kui võlausaldaja sellega nõus on. Nõude asendamine osalusega peab toimuma selliselt, et restruktureeritakse kogu senine osalus äriühingus ehk osalus jagatakse vähemalt suuremate võlausaldajate vahel nende nõuete suuruse alusel. "Kui see nii ei ole ja senised enamusaktsionärid säilitavad jätkuvalt kontrolli saneeritava ettevõtja tegevuse üle, ei ole saneerimise eesmärk täidetud ega ole koheldud võrdselt võlausaldajaid," ütleb riigikohtu otsus.

Swedbanki juriidilise divisjoni direktori Riho Roopõllu sõnul andis riigikohus tulevaste kohtuotsuste tegemiseks hulga olulisi suuniseid. "Saneerimismenetluse käigus võlausaldajale pakutav peab olema parema tulemiga kui pankrotimenetluses. Oluline oli ka see, et võlausaldajate pandiga tagatud nõude võib osaluseks ümber kujundada ainult pandipidaja nõusolekul," märkis ta.

Roopõld lisas, et kuigi panga kogemus näitab, et enamik edukaid saneerimisi kulgeb tihedas koostöös võlgniku ja võlausaldaja vahel kohtuväliselt, tekib alati olukordi, kus pooled lahendavad eriarvamusi kohtus. "Arvame, et nendeks olukordadeks on Eesti õigussüsteem riigikohtu tehtud äsjase kohtulahendi valguses paremini valmis," ütles Roopõld.

Nõusolekuid keerulisem saada. Saneerimisnõustaja Jako Kruuse sõnul võib tänu riigikohtu otsusele ilmselt edaspidi näha rohkem õnnestunud saneerimisi, ent kuna riigikohus andis selged juhised võlausaldajate nõuete grupeerimiseks nende õiguste järgi, muutub saneerimiskava koostamine ja sellele võlausaldajate poolthäälte saamine keerulisemaks. "Samas suurendab see kindlasti võlausaldajate võrdset kohtlemist," märkis Kruuse.

Kohtulahend tähendab ettevõtjale seda, et pole mõtet esitada saneerimise avaldust lihtsalt maksejõuetuse venitamiseks, vaid ikka enne maksejõuetuse tekkimist. Saneerimiskava peab olema mõistlik, mitte ebareaalne ja selline, mida ettevõtja ise ei kinnitaks, kui ta asuks võlausaldaja positsioonis. Võlausaldajate puhul saab kinnitust asjaolu, et nõuded on muudetavad (ka pandipidajate omad), kuid ettepanekud selleks peaksid olema realistlikud ja vastuvõetavad ning saneerimiskava objektiivne ja täidetav.

Kahjuks ei anna riigikohus hinnangut asjaolule, et saneerimisseadus seab väga lühikese tähtaja kava esitamisele, läbirääkimistele ja kinnitamisele.

Nõuete erineval käsitlusel tuleb kasutada grupeerimist. Enamikus saneerimiskavades ei ole erinevalt koheldud nõudeid (nt pandiga tagatud nõuded, igapäevaseks majandustegevuseks oluliste võlausaldajate nõuded jne) grupeeritud ja kogu hääletamine on toimunud ühes grupis.

Riigikohus on andnud selge hinnangu, et ühe grupi nõudeid saab käsitleda üksnes võrdselt.

Võlausaldajate nõuete konverteerimisel saneeritava ettevõtte osaluseks tuleks esmalt vähendada ettevõtte aktsia- või osakapital nullini ja seejärel seda suurendada.

Osaluste jagunemisel seniste omanike ja nii-öelda uute, endistest võlausaldajatest omanike vahel tuleb arvestada nii ettevõtja omakapitali turuväärtust kui ka kontrolli ettevõtte tegevuse üle. Nõuete konverteerimisel on oluline saneeritava ettevõtja omakapitali turuväärtuse hindamine mõne professionaalse ja sõltumatu finantseksperdi poolt. Eraettevõtte vähemusosalusel on kontrolli puudumise tõttu enamusosalusega võrreldes tihti väga väike väärtus.

Võlausaldajate poolt vastuvõtmata kava võib kohus kinnitada ka juhul, kui üks saneerimisekspert seda ei toeta. See leidis Väätsa Agro juhtumi puhul kinnitust. Nimelt määras kohus kaks saneerimiseksperti, kellest üks toetas kava ja teine mitte. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse, mille kohaselt oleks mõlemad pidanud saneerimiskava toetama, et kohus saaks selle heaks kiita.

Riigikohus rõhutas, et saneerimiskavas tuleb arvestada ka raha ajaväärtust. Seda ignoreeritakse sageli. Näiteks koostatakse saneerimiskava, milles vähendatakse nõudeid 30% ja allesjäävad nõuded rahuldatakse 5 aasta pärast. Kui alternatiivses kavas vähendatakse nõudeid 50%, aga allesjäävad nõuded rahuldatakse 2 aasta pärast, kiputakse sageli esimest alternatiivi soodsamana käsitlema. Raha ajaväärtuse tõttu ei pruugi see aga nii olla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing