Impeeriumid langevad nii poliitikas kui ka äris

Hubble'i seadus ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini see meist eemaldub. Ilmselt on sama tõdemuseni tänaseks jõudnud ka globaalsed pangad. Mida kaugemale peakontorist minna, seda küsitavam on, kas ka teisel pool maakera kõik samad strateegiad ja lähenemised töötavad või toimub ainult suurem eemaldumine sealsetest kohalikest klientidest.

Suurpangad taanduvad. Aeg, mil rahvusvahelised pangad tahtsid saada võimalikult suureks ja globaalseks, on läbi. Viimasel ajal loeme uudiseid, kus HSBC, Citigroup või Barclays teatab oma jaepanganduse müümisest või kontorite sulgemisest mitmes riigis sooviga keskenduda vaid valitud regioonidele või isegi linnadele. Sarnaseid otsuseid tehakse ka meile lähemal. Nii müüs SEB eelmisel aastal oma jaepanganduse Saksamaal. Esimeseks põhjuseks tõdemus, et igal turul on omad reeglid ja tavad, mida kõige paremini tunnevad ikkagi kohalikud tegijad. Teiseks arusaamine, et mammut-organisatsioonid muutuvad teatud tasemest lihtsalt ebaefektiivseks ja väga kulukaks. Väga laia impeeriumi pikaajaline kooshoidmine pole kunagi õnnestunud - ei poliitikas ega äris.

Ühele kaardile mängimine on ohtlik. Räägitakse, et jaepangandus on kallis ja turundus keeruline. Lihtsam on sellest loobuda ja keskenduda ettevõtete pangandusele, kus liiguvad suuremad rahad ja lepingud. Kui seni oli globaalsel tasandil väga tihe konkurents just eraklientide pärast, siis nüüd võib see muutuda ja fookus suunduda ettevõtetele. Nii ka Baltimaades. Õigupoolest on see ainuke tee, mida mööda siinsed väiksemad pangafiliaalid minna saavadki. Usun, et trendid muutuvad ka jaepanganduses ja tekib uusi võimalusi, kui tegutseda oskuslikult oma regioonis.

Baltimaad on erinevad. Rootsist vaadates võivad Balti riigid küll ühe turuna tunduda, kuid tegelikult on siingi kolm erinevat riiki oma ajaloo, kultuuri, usu ja muude erisustega, mis nõuavad erinevat lähenemist. Nõus, et turu väiksusest arvestades on mõistlik kõik tugiteenused koondada ühte riiki ja neid sealt hallata, kuid turundus ja klienditeenindus peavad vastama kohalikule maitsele ja tavale. Vastutus Eesti, Läti ja Leedu tulemuste eest jäägu ikka kohalikele juhtidele.

Hansapanga loomine on võimalik. Kui Swedbank taas Hansapangaks nimetada, lõpetada integreerimine rootslastega ning anda kohalikele juhtidele täielik volitus ja vastutus, oleks see pank ju olemas. Reaalsed teod on aga seni olnud just vastupidised.

Autor: Erki Kilu