Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Marati uus ja värske tulemine

Kairi Oja 25. mai 2011, 00:00

Marat on üks neist ettevõtetest, kelle kohta võib liialdamata öelda ellujääja - üle on elatud nii Teine maailmasõda, natsionaliseerimine, Nõukogude Liidu lagunemine kui ka erastamine. Praegu on firma tugevam kui eales varem.

Kümmekond aastat tagasi oli Marat üks peamisi private label'i jmt tootjaid suurtele Euroopa moefirmadele ning ettevõtte tegemistest polnud pikka aega midagi kuulda.

Viimased viis aastat on Marat hoidnud kursi oma kaubamärgi arendamisel. Tootmist maailmafirmadele jätkatakse, kuid väiksemas mahus, sest fookus on Marati kui kaubamärgi edendamisel.

"Muutume tootjast brand developer'iks," nendib Marati suuromanik ja juhatuse liige Torfinn Losvik.

Marat Eestis, Patricia Soomes. Losviku sõnul varustab Marat Ukrainas ühe suure keti kõiki lastekaupade gruppe, seda Marati nime all.

"Soomes on olukord mõnevõrra teistsugune. Kaks aastat tagasi ostis Marat ära Soome pesubrändi Particia of Finland," ütleb ettevõtte juht, kes Marati tegemisi suunanud juba aastast 1998.

Tema sõnul võimaldab kahe ettevõtte paralleelne haldamine üksteist toetada, luua uuel tasandil sünergia.

"Nüüd on Patricia Soomes samalaadse tähendusega nagu Marat Eestis," lisab ta.

Patricia toodete disainimine ja tootmine toimub Losviku sõnul Soomes, Eestis on kaubamärk samuti esindatud - valikuliselt on Patricia kaup müügil Marati kauplustes.

Peamine eksporditurg Inglismaa. "Soome turul on Marat tegutsenud läbi aegade, mistõttu tuli Patricia ost seal püsimisele tuntavalt kasuks," lisab ettevõtte juht.

Samas on tema sõnul praegu tähelepanu fookuses Inglismaa, mis on Marati jaoks üks olulisemaid eksporditurge.

Majanduskriisi mõjudest ei olnud pääsu ka Maratil - ulatuslikult vähenesid hanke- ja muud tellimused. Aastal 2008 kärpis ettevõte tööjõukulu ligikaudu 50%, mis oli Losviku sõnul sel ajal ainuõige otsus. "Nüüdseks on kriis minevikuks saanud ning Marat on taas seadnud kursi kasvule," kinnitab ta.

Kaupluseketi arendamise kõrval on Marat sihikule võtnud nii veebiturunduse kui ka sotsiaalmeedia. "Näiteks on Marat Facebookis, kus meil on kujunemas oma kindel austajaskond. Üks selge argument sotsiaalmeedia kasutuselevõtmisel oli ostjaskonna arvamuse väljaselgitamise vajadus. Facebook loob selleks suurepärased eeldused," näeb ettevõttega hiljaaegu liitunud turundusjuht Dmitri Dimitrijev uue aja turunduse võimalusi. "Oluline on endale tootjana teadvustada, mida inimesed tegelikult tahavad. Usaldusväärne tagasiside on ainus tagasitee eestimaalaste südamesse."

Dimitrijev märgib, et peamine sõnum, mida Marat kodumaistele tarbijatele teada anda soovib, on see, et Marat on tagasi.

"Tõsi, oleme olnud mõnevõrra madalama profiiliga ega ole oma tegemistest palju rääkinud, kuid selle järele polnud suurt vajadust, sest olime kuni 2005. aastani keskendunud välisturgudele ning rõivatööstuse suurtootjate varustamisele," räägib Dimitrijev.

Vahepealsetel aastatel on Hiina ja Euroopa kangatootjate vahelistes suhetes toimunud palju muutusi. Need on Losviku hinnangul avaldanud mõju ka rõivatootjate tegemistele, mistõttu on nüüd kurss kodumaisele tarbijale võetud. Praegu realiseeritakse 20% Marati toodetest koduturul, 80% läheb ekspordiks.

Losvik kinnitab, et Marat on keeruka faasi ületanud ning saab keskenduda arengule. Ta võrdleb kriisiaegseid Marati-suguseid ettevõtteid Eesti riigiga - raske oli küll, kuid allaandmisele ei mõelnud keegi, hakkama on alati saadud ning saadakse ka edasi.

Kangad Hiinast ja Vietnamist. Omatoodete puhul on peamised tooraine tarnemaad Hiina, Valgevene ja Vietnam. "Enam kui kümmekond aastat tagasi toodeti see kõik ise - kangad, materjalid... 2006. aastast ostame suure osa kangastest siiski sisse," räägib Losvik.

Tema sõnul on Eesti alates aastast 2004, kui ühineti Euroopa Liiduga, teinud läbi tohutu arengu. "Eesti on saanud põhjamaade majandussfääri osaks," täheldab ta. "Siinne majanduskeskkond on juba peaaegu nagu Skandinaavias."

Et Losvik on Norra Kaubanduskoja liige, on ta hästi kursis Norra ettevõtjate tegemistega Eestis. Tema teada on Eestis tegevust alustanud pea 300 Norra ettevõtet.

"Üldiselt on inimesed viimase kümne aasta jooksul oma elutegevuses tuntavalt mugavamaks muutunud. "Näiteks Norras on lipsud täielikult ära kadunud," naerab mitmes riigis rõivaärisid juhtinud mees. Ka on üleilmne trend tema hinnangul see, et järjest enam kasutatakse naturaalseid materjale, näiteks puuvilla.

Ta jutustab populaarsust koguvast ökopuuvillast, mida nimetatakse bamboo cotton'iks. "Samuti saab hoogu puuvillakasvatus, kuna nõudlus ühiskonnas selle järele aina suureneb," lisab ta.

"Marati tagasiolemist pole võib-olla veel väga selgelt märgata, kuid oleme juba loonud 13 firmakauplust üle Eesti," räägib Dmitri Dimitrijev.

Praegu on Maratil kauplused Tallinnas Magistrali kaubanduskeskuses, Mustakivi keskuses ning Tulika outlet-kauplus tehase juures. Tartus on esinduspoed kaubanduskeskuses Eden ning Tartu kaubahallis, lisaks ka Pärnus, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus, Jõhvis, Valgas ning Narvas. Kõik kauplused on loodud viimase viie aasta sees.

Marati tootmine toimub enamjaolt Tulika tänaval asuvas tootmishoones, kus paikneb mainitud outlet-kauplus, kuid palju kasutatakse ka outsource'i.

Eestiaegne hõng siiani. Torfinn Losviku sõnul meenutab praegune Marat suuresti 1930ndate Maratit - ka toona teadvustas ettevõte end kui kvaliteetsete rõivaste tootjat. "Sellel ajal loodi üldse väga palju ettevõtteid, Marat teiste hulgas.

See oli aeg, kui pandi nurgakive tugevatele firmadele, millest paljud on siiani vastu pidanud," räägib ta. On hämmastav, et ka ettevõtte loomise ajal lähtuti mõttest "Eestimaine Marat Eesti koju".

Üks Tartu pangajuhte, kahe lapse isa, olla Losviku sõnul hiljaaegu öelnud, et lastel hakkavad riided väikeseks jääma, mistõttu oleks tarvis nädalavahetusel vaatama minna, mis Marati poes uut on.

Maratis töötab inimesi, kes on ettevõttega seotud olnud aastakümneid. "Meil on tööl naisterahvas, kelle ema alustas Maratis selle loomise päevil ning kes töötas meil pea 40 aastat," räägib ta. "Nüüd jätkab tema rada tütar, tootmisjuht, kellel omakorda varsti 40 aastat täis saab."

Tõenäoliselt on see märk millestki väärtuslikust, mis ajas kestma jääb.

Baltikal on hea meel kõigi Eesti ettevõtete ja brändide edulugude üle.

Marat on üks vähestest omaaegsetest kergetööstuse tipptegijatest, kes on oma nime all suutnud keerulised ajad üle elada ning taas kasvama hakata.

Hakkamasaamise taga on ilmselt oskus aegsasti oma ärimudelis õigeid valikuid teha ja neid kindla käega ellu viia.

Vaevalt et trikotaažitootjana oleks õnnestunud konkurentsis püsima jääda, seetõttu on Marati suund brändiarendusse olnud õige.

Rõivatootja oma kauplusekett on kindlasti üks häid müügikanaleid, mida on koduturu müügi tagamiseks kerge juhtida. Välisturgudele minekuks on teised müügikanalid - mida Marat juba praegu edukalt kasutab - siiski lihtsamad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing