Energiasääst igapäevaellu!

Margus Hanson 26. mai 2011, 00:00

Energiat säästa saab ja tuleb nii lõpptarbija juures kui terves tootmisahelas. Korterelamute soojustamisest riigi toel on juba räägitud. Euroopa Liidu uue finantsperspektiivi (2014-20) meetmete planeerimisel tuleks kaaluda nii erineva suuruse ja erinevatest materjalidest (nt 100aastased puumajad!) kortermajade kui ka väikemajade ja eramute renoveerimistoetust. Lisaks soojustamise toetamisele võiks kõne alla tulla ka uudsete ja keskkonnasõbralike kütteviiside kasutuselevõtmise toetamine, näiteks maakütte süsteemi paigaldamiseks.

On teisigi kokkuhoiukohti. Euroopa soojusvõrkude 10% soojakao kõrval on see meil riigikontrolli andmeil keskmiselt 20%. Soojakadusid aitab vähendada võrkude renoveerimine ja investeerimine tänapäevastesse soojavõrkudesse. Riigi sihtotstarbelised investeeringutoetused aitaks kiirendada energiasäästu siingi.

Sooja ja elektri koostootmine kohalike taastuvate energiakandjate (puiduhake, muu biomass, turvas jne) baasil annab samuti kokkuhoidu, eelkõige energiakandjate säästu arvel. Neis linnades, kus selline koostootmine on käivitatud, on toasoe võrreldes näiteks gaasikatlamajade soojaga märksa taskukohasem.

Enam tuleb rõhku pöörata uusehituste energiatõhususele. Uute ja oluliselt renoveeritavate majade, nii haldushoonete kui ka elamute puhul tuleb kehtestada energiasäästule ja taastuvenergiale suunavad energiatõhususe miinimumnõuded. Juba praegu tuleb alustada liginullenergiahoonete normatiivse baasi ettevalmistamise kõrval ka sisulist koostööd arhitektide ja inseneride, uute hoonete loojatega, et tagada juba projekti staadiumis innovaatiliste ja keskkonnasäästlike hoonete ehitamine tulevikus.

Samuti tuleks üha enam lähtuda hoonete maksumuse arvestamisel nn elukaare kulusid. See tähendab ka ekspluatatsioonikulude arvestamist hoone elutsükli kulude arvestamisel. Energiasäästule suunatud suurema alginvesteeringu kompenseerib energiasääst ja kokkuhoid hoonet kasutades.

Me kõik saame oma valikutega energiasäästule kaasa aidata. Teinekord oleks vaid vaja pisut asjatundlikku erapooletut nõu. Ehk tasuks anda teiste Euroopa Liidu riikide eeskujul sellised funktsioonid sõltumatutele ja bürokraatiavabadele ekspertidele n-ö kohtadel, üle terve Eesti? Erinevate riikide kogemused näitavad, et mida tugevam on kohapealne eksperttugi, seda rohkem väärtustab kogukond ka energiasäästlikke innovaatilisi lahendusi ja aitab oluliselt kaasa sellele, et energiasäästust saaks elustiil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing