Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Omanikud sekkuvad liiga palju

Katre Pilvinski 26. mai 2011, 00:00

EASi juhatuse liikme Tarmo Leppoja sõnul oli Eesti juhtimisvaldkonna uuringu eesmärk leida võimalusi Eesti ettevõtete lisandväärtust kasvatada. "Juhtimine kindlasti mõjutab seda," lisas ta.

Ühe peamise probleemina tuli uuringus välja, et Eesti ettevõtteid juhitakse ühetaolise juhtimismudeli järgi, valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele pööratakse vähe tähelepanu. "Eestis juhitakse meediafirmat ja saapavabrikut ühtemoodi," märkis TÜ ettevõttemajanduse instituudi juhataja professor Maaja Vadi, kes oli uuringu töögrupi juht.

Vadi sõnul on riigil tõsine mõtlemise koht, kuidas mitmekesisust kujundada. "Riigi tasandil on juhtimise teema vähetähtis, kuna lihtne on öelda, et see on äri ning äri peab ennast ise ära tasuma," sõnas ta ja lisas, et riik pole tellinud ühtegi magistri- või doktoritööd juhtimise teemal ning EASi initsiatiiv on siin positiivne.

Selgus ka, et omanike roll on ettevõtetes liiga suur. "See, et kiretud numbrid tõid esile omanike negatiivse korrelatsiooni kõigi ülejäänud osapooltega tegevuse planeerimisel - see on mõtlemapanev. Ei ole võimalik, et omanikud ja tippjuhtkond ei tee koostööd, seda tajub iga ettevõttes olev inimene kakofooniana," rääkis Vadi. Ta tõi välja detaili, et firmades, kus omanikud survestavad protsesse rohkem, võetakse ka stressikoolitusi rohkem.

Paljudes ettevõtetes langetatakse otsuseid keskselt ning planeerimisel osalevad valdavalt omanikud ja tippjuhid ning keskjuhte kaasatakse ebapiisavalt. "Eestlased on tugevad kontrollifriigid," nentis Vadi.

Ettevõtjate visioon on kasin. Eesti ettevõtjate plaanid on seotud eelkõige finantsteguritega ning puudu jääb tulevikuperspektiivist. "Vaadatakse ainult 2-3 aastat ette, see on väga lühiajaline planeerimine. Lisaks planeeritakse minevikku, mitte tulevikku vaatavalt," kommenteeris Vadi.

Ettevõtete huvi ja ambitsiooni rahvusvahelistuda hinnati tagasihoidlikuks. "Eesti väiksust ja tulevikuperspektiive arvestades on see problemaatiline," lisas uuringu tegija.

Mõjutamise ja motiveerimise juures peetakse oluliseks palga ja tasudega seotud tegureid ning töötajate arengut toetavaid vahendeid kasutatakse motiveerimisel vähem.

Enesehinnaguga probleeme pole. Vadi tõi välja, et organisatsioonid hindavad ennast paremaks, kui on tegelikkuses. "Enesehinnang on pisut kõrgendatud. Ettevõtte juhid hindavad oma organisatsiooni ülesehitust paremaks, kui uuringu tulemused lubavad järeldada," rääkis professor.

Vadi toonitas, et uuringu tulemused põhinevad Eesti parimatel praktikatel. "Need, kes olid nõus vastama, on siiski edumeelsemad firmad." 1000 firmast nõustus uuringus osalema 204.

2005. aastal tehtud samalaadses uuringus on põhiprobleemid samad. "Üheks põhjuseks, miks pole tulemused muutunud, on ka see, et vahepeal on tegeletud tule kustutamisega ja arengu peale pole mõeldud. Kuid see on ka illusioon, sest kes saavutasid majanduslanguse ajal turuliidri positsiooni, said aru, et arengusse panustamine on väga oluline väärtus."

Börsifirma Harju Elektri nõukogu liige Endel Palla, kes on pikka aega töötanud nii tegevjuhina kui olnud ka omanik, ütles, et on ka praegu kahes ametis ja näeb väga hästi mõlemat poolt. Palla märkis, et liiga suur võib omaniku roll olla ettevõtetes, kus on üks-kaks suuromanikku. "Kuid firmades, kus omanikke on rohkem, ja börsiettevõtetes vaevalt seda probleemi eksisteerib. Iga juht tahab iseseisvalt tegutseda ja kõige parem, kui ei peaks kellelegi alluma. Kuid minu arvates ei saa ettevõte edukas olla, kui omanike ja tegevjuhtide vahel on vastuolud. Kunagi pole ühepoolset süüd olemas, alati on kaks poolt mängus, kui üksteisega rahul ei olda."

Üks põhjustest, miks ettevõtted rahvusvahelistumise vastu vähe huvi tunnevad, on Palla hinnangul selles, et Eesti kapitalil põhinetel firmadel on vähe kogemusi ja ka keeleoskus on kehv.

Omanikud liiga igapäevaelus kinni. Ettevõtja Olari Taal nägi nende probleemide peapõhjust selles, et Eesti ettevõtted on väikesed. "Me oma konnatiigis arvame, et ettevõtted on suured, aga maailma mastaabis on need väikesed ja enamik nimetatud probleemidest ongi just sellega seotud," rääkis ta.

Ettevõtete tagasihoidlik huvi Eestist väljapoole minna võib Taali hinnangul tuleneda sellest, et omanikud on liigselt seotud ettevõtte igapäevaeluga. "See on sellega seotud, et ettevõte on liiga väike, ja huvipuudus on see, et omanikud pärsivad initsiatiivi," märkis Taal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing