Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi: abiprogrammid on ebamugav koormus
Samas ei sobi Eestil väga kõrget häält liiga palju kasutada - saame oma tasulise abi eest Euroopast numbriliselt palju suuremat tagastamatut abi, ütles ta.
Ministri sõnul sõltub Eesti osalus euroala ajutises kriisihaldusmehhanismis EFSF sellest, millal me mehhanismiga liitume. "Tegelikult jääb Eesti osalus oluliselt väiksemaks seetõttu, et liitume mitte algusest peale, vaid kõige tõenäolisemalt aastavahetusel," ütles Ligi.
Rahalises vääringus garanteerib Eesti maksimaalselt 1,99 miljardi euro ulatuses EFSFi võetud laenude või emiteeritud võlakirjade põhiosi.
2013. aastal jõustuvasse püsivasse kriisifondi ESM tuleb Eestil viie aasta jooksul sisse maksta 149 mln eurot ehk 30 mln eurot aastas. Ülejäänud osalus ESMis on Eestil 1,15 mld, see on 0,186% 68 miljardist. Hüpoteetiline sissemakstav kapital Eestis võib ulatuda 1,3 miljardi euroni.
Ligi sõnul ei pane abiprogrammid Eestile üle jõu käivat koormust. "Ega ta aga õnneasi investeeringuna pole, seob meie vahendeid," ütles minister.