Uuring: ülikoolides ei õpetata seda, mida firmadel vaja

Kadrin Karner 30. mai 2011, 16:27

Eestis valitseb sügav lõhe ülikoolide poolt läbi viidava teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete reaalsete vajaduste vahel, selgus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel valminud uuringust Eesti materjalitehnoloogilise võimekuse kohta.

Uuring „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Programme“ koostati eesmärgiga kaardistada Eesti materjalitehnoloogia-alane võimekus ning valdkonna potentsiaal nii teaduses kui ka eraettevõtluses. Kõige enam rõhutati uuringus nõrka ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd, mille tulemusena on Eestis sügav lõhe ülikoolide poolt teostatava teadus-ja arendustegevuse ning ettevõtete vajaduste vahel. Teiste seas tõsteti esile ka ettevõtete madalat teadus-ja arendustegevust puudutavat teadlikkust ning võimekust, praktiliste oskuste arendamise väikest osatähtsust kõrgkoolide õppekavades ning kvalifitseeritud tööjõu puudust materjaliteaduse ning –tehnoloogia valdkonnas.

Estiko Plastar arendusprojektide juht Sven Lange kinnitas, et uuringu tulemused peegeldavad tõepoolest reaalset olukorda. „Lõhe erasektori vajaduste ja akadeemilise võimekuse vahel on Eestis märkimisväärne. Selle vähendamine on võtmeküsimuseks Eesti viimisel konkurentsivõimeliste ja kõrge tootlikkusega majanduste hulka“. 

Ka Tartu Ülikooli professor Alvo Aabloo nõustus uuringu tulemustega ning rõhutas hariduse kvaliteedi tõstmise tähtsust. Ühe olulise takistusena tõi ta välja asjaolu, et Eesti teadlaste ja õppejõudude töö hindamiskriteeriumid ei arvesta vajadusega toetada Eestis toimivat ettevõtlust.

Laura Kauhanen Soome konsultatsioonifirmast Spinverse OY, kes oli ühtlasi ka uuringu läbiviijaks, rõhutas uuringu tutvustamisel, et kuigi materjalitehnoloogia kommertsialiseerimine on aeganõudev, võib ta kaasa tuua laiaulatuslikku kasu Eesti majandusele. „Traditsiooniline tööstus peab oma tootmisprotsesse moderniseerima ja materjalitehnoloogia mängib siinkohal suurt rolli,“ lisas Kauhanen. 

Vaatamata paljudele arengutakistustele on Eestis teatud majandusharudes siiski küllaltki tugev potentsiaal materjalitehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks. Kõrgkoolides on mitmeid silmapaistvaid teadusgruppe ning kõrgtehnoloogia sektoris leidub edukaid näiteid maailmatasemel innovatsioonist. Ka mõned ettevõtted traditsioonilisest tööstusest on hakanud teadvustama teadus-ja arendustegevuse olulist rolli konkurentsivõimelisuse tõstmises ning otsivad koostöövõimalusi ülikoolidega. 

Potentsiaali paremaks rakendamiseks ning võimekuse kasvatamiseks teeb uuring ka mitmeid poliitikasoovitusi, mille hulgast peab Eestile kõige sobivamaks  ettepanekuks laiaulatuslikumat materjalitehnoloogiaprogrammi ettevalmistava programmi loomist. Programmi fookuses oleksid eelkõige teadlikkust, koostööd ning teadus-ja arendustegevuse võimekust tõstvad tegevused. Eelmainitud soovitustest lähtudes hakkabki majandus-ja kommunikatsiooniministeerium koostöös partnerite ning huvigruppidega välja töötama riiklikku materjalitehnoloogia programmi.

Uuringu läbiviija, Spinverse OY, analüüsis materjalitehnoloogia arenduse ja rakenduse perspektiivist kõige olulisemaid majandusharusid: metalli-ja masinatööstust, puidu-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja ehitusmaterjalide tööstust. Lisaks vaadeldi materjaliteaduse ning-tehnoloogia valdkonnaga seotud kõrgtehnoloogia sektorit. Kõrgkoolidest keskenduti eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli tegevustele materjaliteaduses ning hariduses.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. May 2011, 16:27
Otsi:

Ava täpsem otsing