Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreeka võib saada uue abipaketi

Sirje Rank 01. juuni 2011, 00:00

Euro kerkis eile USA dollari suhtes kõrgemale 1,44 dollari tasemest ning Kreeka börs oli finantssektori vedamisel Euroopas tublimaid tõusjaid, kui meedias levisid teated, et Kreeka võib Euroopa Liidust saada uue abipaketi.

Taas püütakse eelkõige aega võita.

Juulis tuleb Kreekal täita võlakohustusi enam kui 13 miljardi euro ulatuses ning selleks vajatakse hädasti järjekordset väljamakset aasta eest Kreekale antud 110 miljardi euro suurusest abipaketist. Et aga Kreeka - erinevalt abipaketis visandatud stsenaariumist - tuleval aastal uuesti turult laenama hakata ei saa, vajab riik täiendavat abi, et oma laenuvajadused katta.

Otsustada tuleb kiiresti, sest kui Kreeka rahastamine 12 kuu perspektiivis on lahtine, ei saa oma laenuosa välja maksta ka IMF - seda ei luba fondi reeglid.

Teisipäeval andis eurogrupi juht Jean-Claude Juncker lootust, et lahendus on sündimas. "Püüame Kreeka probleemi lahendada juuni lõpuks," ütles Juncker agentuuri Bloomberg vahendusel, kinnitades ühtlasi, et täielikku Kreeka võlgade restruktureerimist tulemas ei ole.

Lisaks kirjutas eile ajaleht Wall Street Journal, et Saksamaa on valmis järele andma nõudmises, et Kreeka järgmine abipakett tingimata ka investorid kaasaks.

Turgude rahustamiseks sellest selleks korraks piisas.

"See on lisanud kindlust, et kaine mõistus jääb peale ning lisaabi on tulemas," kommenteeris agentuurile Bloomberg Westpac Bankingi strateeg Robert Rennie.

Selle nädala hakul hakkasid turud tõsiselt kartma, et Kreeka pankrot võib kätte jõuda juba järgmisel kuul, kui IMF juuni lõpus oma laenuosa väljamaksmisest keeldub ning ka EL sellisel juhul oma laenuosa välja ei maksa.

Audit valmib veel sel nädalal. Laenuosa saab välja maksta ainult siis, kui Kreeka täidab abilaenu tingimusi. Veel selle nädala jooksul annavad IMFi, Euroopa Komisjoni ja ELi inspektorid Kreeka majandusele ja maksevõime väljavaadetele oma hinnangu. Selle põhjal kavandatakse Kreekale lisaabi plaan, ütles Juncker.

Et heakskiit saada, avalikustas Kreeka peaminister George Papandreou nädala hakul 6 miljardi euro väärtuses uusi eelarvekärpeid, et defitsiit alaneks 7,5%-le SKPst. Ka erastamisi lubas valitsus kiirendada - kokku peaks sellest laekuma 50 miljardit eurot. Ajaleht Financial Times kirjutas, et abi saamiseks tuleb Kreekal nõustuda välisekspertide osalemisega nii erastamisel kui ka maksukogumise parandamisel - selline sekkumine ühe euroala riigi majandusse on pretsedenditu.

Samas ei õnnestunud Kreeka valitsusel uuele säästu- ja erastamiskavale saada opositsiooni toetust, mida Euroopa Liit samuti uue abi saamise tingimuseks seadis. Opositsioon on nõus küll erastamiskava ja vajadusega maksukogumist parandada, kuid maksude tõstmise asemel soovitakse makse langetada, et majandusele ka kasvuks ergutust anda.

"Kriitiline küsimus on, kas Kreeka poliitikud on valmis püstitatud eesmärke täitma ja kas Kreeka ühiskond on selleks piisavalt stoiline. Olukord on väga tõsine," ütles ELi rahandusvolinik Olli Rehn intervjuus Saksa väljaandele Der Spiegel.

Rehn välistas Kreeka võlgade restruktureerimise, kuna see vallandaks ahelreaktsiooni mujal Euroopas ning tooks vähe kasu Kreeka põhiprobleemi lahendamiseks - tulud ja kulud tuleb vastavusse viia. Ka võlgade restruktureerimise järel vajaks Kreeka eelarve puudujäägi katteks jälle uut laenu. Kust see raha tuleks?

Eraldi küsimus on, kuidas mõtleb EL saada Kreeka uuele abipaketile heakskiidu Soome, Saksa ja Hollandi parlamendis, kus vastuseis euroala abipakettidele on kõige teravam. Samuti nõuab näiteks Saksa parlament sõnaõigust ka abi andmiseks 2013. aastal jõustuvast euroala püsivast kriisihaldusmehhanismist ESM.

Kriisitõrje eeldab kiirust ja paindlikkust. Rehni sõnul tuleb rahvusparlamente usaldada, kuid kas kontroll peab tingimata puudutama iga detaili - selles julgeb Rehn kahelda. "Selleks, et kriisis tõhusalt toimida, peame suutma kiiresti ja paindlikult reageerida," ütles Rehn.

Kokku vajaks Kreeka 2012.-2013. aastal täiendavalt 60-70 miljardit eurot.

Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Lorenzo Bini Smaghi hinnangul võiks see euroala riikidele tähendada ca 20 miljardi euro suurust uut laenu, kui ka IMF õla alla paneb ning osa rahavajadusest kaetakse näiteks erastamistuludest.

Turud ja mõned poliitikud spekuleerivad, et Kreeka võlgade restruktureerimisele pole alternatiivi, kuid Euroopa Keskpank hoiatab, et kriis läheks sellest vaid hullemaks.

Intervjuus ajalehele Financial Times ütles keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi, et on naiivne loota, et turu praegusi meeleolusid arvestades on võimalik Kreeka võlakoormat n-ö kontrollitult restruktureerida. Iga väiksemgi taoline vihje on toonud kaasa uue hirmulaine.

Ka hundi susiks nimetamine ei aita - võlgade "reprofileerimine" on ikkagi osaline pankrot. Kreekat kas toetatakse seni kuni vaja, või tuleb võlad restruktureerida - koos kõigi tagajärgedega. Keskteed pole.

Oht, et Kreeka pankrot kisub kaasa ka teised riigid, on väga suur.

Väited, et perifeeriariikide võlakirju ostnud keskpank kaitseb siin oma huve, lükkas Bini Smaghi tagasi. Lõviosa kaotusest Kreeka võimaliku pankroti korral kannaksid eurosüsteemi keskpangad. Kui need vajavad lisakapitali, on arve ringiga ikka maksumaksja juures.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing