Uus seadus ähvardavalt karm?

Kadri Jakobson 01. juuni 2011, 00:00

Liikluskindlustuse seaduse eelnõu uus versioon on võrreldes seni kehtivaga muutunud kindlustusvõtja jaoks kahjulikumaks, leiab Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML). "Kindlustusmaaklerid esindavad kindlustuslepingute sõlmimisel kindlustusvõtjate huve ning on mures uue seadusega tehtavate muudatuste pärast," ütles EKMLi juht Reet Rattur, tuues kolm kõnekat näidet.

Eelnõu järgi ei tohi registrisse kantud sõiduk kindlustuslepinguta olla üle 12 kuu ka siis, kui see seisab näiteks remonditöökojas või müügiplatsil.

Ratturi sõnul nõutakse pärast aasta möödumist autoomanikult kolmekordse kindlustusmakse tasumist. "Kui sõidukit kasutatakse, on kindlustuslepingu sõlmimise nõue ja selle puudumise eest trahvimine mõistetav. Kuid lihtsalt vara omamise eest karistuse ettenägemine on pretsedenditu," ütles ta.

Ka kindlustusmaksega hilinemine ähvardab kolmekordse maksega. Selle võib Liikluskindlustuse Fond (LKF) lihtsalt kohtutäituri abiga sundtäitmisele pöörata. "See ei võimalda kindlustusvõtjal piisavalt kaitsta oma õigusi. Sõiduki omanik võib avastada, et täitur on makse tema kontolt lihtsalt maha võtnud," nentis Rattur.

Kolmandaks ahendab eelnõu inimese võimalust vahetada kindlustusseltsi. "Kindlustusvõtja võiks seltsi vahetada ainult siis, kui ta esitab avalduse vähemalt 14 päeva enne kindlustusperioodi lõppu. Enamik kindlustusvõtjad ei mõtle nii vara lepingu uuendamise peale," selgitas Rattur.

Statistikagi kinnitab seda väidet - 87% lepingutest uuendatakse 10 päeva enne lõppemist, kusjuures 49% vaid viis päeva enne. Tulevikus samamoodi talitades võid avastada, et lepingut enam uuendada ei saa, kuid kindlustusmakse on vahepeal oluliselt suurenenud. "Selline kindlustusvõtja sidumine seltsi külge ei ole õigustatud," arvas Rattur.

Rattur lisas, et EKML sai eelnõu ministeeriumilt alles pärast selle valmimist ning seetõttu on neil muudatusi soovitada hilja.

Ka Tartu Ülikooli kindlustusõiguse doktorant Olavi-Jüri Luik leiab, et eelnõu vajab täiendavat läbitöötamist, sest asjaosaliste huvid on tasakaalust väljas. "Küsitav on, miks riik ei soodusta hinnakonkurentsi kõrval teenuse sisukonkurentsi tekkimist," ütles ta. Luik loodab siiski, et vead saab veel likvideerida.

Eraõiguslik fond ei tohiks trahvida. Luik nimetab näiteks lubamatuks inimese mitmekordset karistamist kindlustamata sõidukiga sõitmise eest. "Trahv, kolmekordne makse LKFile, menetluskulud ja viivis - tegemist on ebaproportsionaalse ja mittevajaliku meetmega!"

Luige sõnul on isegi riigikohus öelnud, et eraõiguslik LKF ei tohiks trahvida, kuid seda tehakse sellest hoolimata. "Miks on Eesti kindlustusseltsil regressiõigus tarbija vastu piiramatus summas, samas Saksamaal aga on piirmäär 5000 eurot? Miks kindlustusseltsivastane nõue teatud juhul aegub aastaga, aga kindlustusandjal on aega nõudeid realiseerida kolm aastat?" jätkub Luigel imestamist.

Tarbijakaitseamet kinnitas, et neile pole eelnõu arvamuse avaldamiseks saadetud.

Justiitsministeeriumi teatel saadeti eelnõu viimane versioon neile uuele kooskõlastusele, kuid kuna seisukohad olevat alles kujundamisel, ei saa nad dokumenti põhjalikumalt hinnata.

Liikluskindlustuse pakkujad jäid ränga talve tõttu I kvartalis kahjumisse, kuid võivad selle aasta jooksul tasa teenida.

Kindlustusandjate andmetel oli kvartali liikluskindlustuse tehniline kahjum 6,3 miljonit eurot, mullu aga 2,6 miljonit.

Tänavuse I kvartali liikluskindlustuse tulemusi mõjutas sarnaselt eelmise aastaga ränk talv, ütles Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse esimees Mart Jesse. "Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga vähenes raskete liiklusõnnetuste arv ca 7,5% võrra," oli tal siiski ka üks hea uudis.

"Liikluskindlustuse puhul sõltub tulemus tugevasti loodusjõududest. Ka 2010. aasta I kvartal paistis silma kahjumiga, kuid järgnevate kuude keskmisest oluliselt väiksem liiklusõnnetuste arv võimaldas kindlustusandjatel tekkinud kahjumi katta," sõnas Jesse. "Ootame ära järgmise kvartali tulemused. Seejärel oskame prognoosida, milliseks võivad 2011. aastal kujuneda kogu liikluskindlustuse süsteemi majandustulemused."

LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa kinnitusel on liiklusõnnetuste tüüpsituatsioonide jaotus võrreldes mullusega muutunud. Kui 2010. aastal lisandus talvel ohtralt tagant otsasõite ja teeandmiskohustuse eiramisi, siis tänavu mitte enam nii palju. "Arvestades asjaolu, et talvised tingimused olid üsnagi sarnased, võib vähenemise taga näha mõningast kohanemist nii sõidukijuhtide kui ka teehooldajate poolelt," hindas ta.

Ohtlikumad liiklussõlmed on aga ikka samad nagu juba aastaid. "Enim liiklusõnnetusi juhtus Rocca al Mare ringristmikul, kus 42 õnnetusega tekitati kokku 41 500 eurot kahju. Järgnesid Ülemiste ristmik 29 ja Taksopargi ristmik 27 õnnetuse ning vastavalt 15 400- ja 27 300eurose väljaminekuga," selgitas Ernits.

Maakonniti on liiklusõnnetuste arv Harjumaal vähenenud, mujal aga pigem suurenenud.

Julgen öelda, et see seadus pole kindlustusseltside nägu. Majanduslik sisu ei muutu, vaid ainult üksikud detailid, ning seadus saab pigem tarbijasõbralikum. Kõige olulisem muudatus on oma kindlustusandja hüvitamise põhimõte. Kui inimesel juhtub õnnetus, võib ta pöörduda oma kindlustusandja poole.

Teine muudatus on kindlustustehniline. Kui praegu on kohustus sõlmida tähtajatu leping ja selle all ostetakse kindlustuspoliise, siis tulevikus kaob tähtajatu kindlustusmõiste ja väheneb bürokraatia. Kui tarbijale on seatud väga laiad õigused sõiduki kindlustamiseks, peavad sellele vastama ka kohustused ja vastutus, kui õigusi kuritarvitatakse. Euroopas on erandlik Eesti kord, et sul on liiklusregistris sõiduk, kuid pole kindlustusmakse tasumise kohustust. Kui inimene ei taha sõidukit kasutada, on võimalik see ajutiselt registrist kustutada. Kindlustusandja vahetust uus seadus aga pigem soodustab.

Meil on olemas süsteem, mis toimib üsna hästi. Eelnõu eesmärk oli pigem kirjutada uus ja parema struktuuriga terviktekst, viia regulatsioon kooskõlla võlaõigusseadusega ning kontrollida üle kooskõla direktiiviga. Lisaks hakkab liikluskindlustusega seotud vaidluste osapooli lepitama LKFi juures tegutsev lepitaja, asendades senist vaidluskomisjoni tegevust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing