Romantika ja traagika vastasseis

Endla teatri lavale jõuab tänapäevane käsitlus Verdi ooperist "Attila", mille keskmes on traagiline keelatud armastus ja Rooma sangarlik vallutamine.

Homme esietendub Endla teatris Pärnu rahvusvahelise ooperimuusikafestivali PromFest raames Giuseppe Verdi "Attila".

"Attila" on PromFesti ja Endla teatri viies ühine ooperiprojekt. Lavastuste seeria sai alguse 2003. aastal, kui Linnar Priimägi tõi lavale Giuseppe Verdi "Rigoletto". Sellele järgnesid 2005. aastal Mati Undi lavastatud Anton Rubinšteini "Deemon", 2007. aastal Marko Matvere seatud Georges Bizet' "Carmen" ja 2009. aastal Mai Murdmaa juhtimisel lava jaoks sätitud Jules Massenet' "Thais".

Lavastajate nimekiri on pidevalt täienenud ja nii ka tänavu. "Attila" toob publiku ette Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe, kelle jaoks on tegu esmakordse ooperiga.

Rahvusvaheline meeskond. Draamatüki ja ooperi lavastamine on Saaremäe sõnul erinevad nagu öö ja päev. "Ainus sarnasus seisneb selles, et näitlejad tulevad lavale ja esitavad midagi," rääkis ta humoorikal toonil. "Edaspidi kavatsengi lavastada ainult oopereid," lisas ta naljatades.

Tööprotsess on kulgenud edukalt ja lahedalt, märkis Saaremäe. Meeskond, kes selle tüki kokku on pannud ja seda esitama hakkab, on rahvusvaheline. Ooperi nimiosa laulab eelmise PromFesti ajal toimunud Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise ooperilauljate konkursi võitja Anatoli Siuko Valgevenest.

Samuti astuvad solistidena lavale Sandra Janušaite Leedust, Vladislav Sulimski Venemaalt, Erik Fenton Ameerikast ja Mati Palm Eestist. Kaasa teevad Kaunase Riikliku Muusikateatri koor ja orkester.

"Attila" kuulub Verdi varajasse loominguperioodi. Esimest korda etendus see 1846. aastal. Endla lavale jõuab originaalsüžee tänapäevases võtmes, seda näitavad ka lavakujundus ja kostüümid.

"Verdi oli oma ajas moodne mees ning selles suunas me liikuda tahamegi," kinnitas Saaremäe.

Kultuuride konflikt. Ooperi nimitegelane on ajalooline hunnide kuningas Attila, kelle juhtimisel saavutas see väike rändhõim 5. sajandil oma võimsuse tipu, valitsedes Mustast merest Reini jõeni.

Ooper räägib Attila vallutusretkest Rooma, mille nurjab tema vastu suunatud vandenõu ja hukkumine armastatud naise käe läbi.

"Ühest küljest on "Attila" traagiline keelatud armastuse lugu, kus väepealiku tütar armub oma isa mõrtsukasse ja kodumaa vallutajasse. Samas toimub "Attilas" sügav kokkupõrge inimlikul tasandil - Attila kui ürgjõulise inimnatuuri ning salakavala ühiskonna ja süsteemi vahel.

Loo fooniks on kindlasti kultuuride konflikt, milles võib näha paralleele praegu kristliku ja islamimaailma vahel toimuvaga," rääkis lavastaja Üllar Saaremäe.

Varem on "Attila" Eestis lavale jõudnud vaid ühe korra - 1976. aastal Estonias. Keerukate vokaalpartiide tõttu näeb seda harva. "Aariad kompavad inimvõimete piiri, niisama kontserdiprogrammina neid ette ei mängi," sõnas Saaremäe.