Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Pedofiilia-süüdistusele kohe järgi Venemaa-lembus"
Eesti poliitikutele esitatavatest võimalikest süüdistustest asub Venemaa-lembus kohe pedofiilia järel, rääkis transiidiärimees Endel Siff Eesti tööandjate keskliidu Venemaa-teemalisel äriseminaril.
"Mitu põlvkonda poliitikuid on omale kapitali loonud Venemaa vastasusest. Pedofiilia süüdistuse kõrval on üks tõsisemaid süüdistusi Venemaa-lembus," ütles Siff.
Kui iseloomustada Eesti ja Vene suhete olukorda, sobib selleks kõige paremini sõna kibestumine, märkis Siff. "Rahvadiplomaatia suhetes Venemaaga ei tööta. Pole siin ka imevitsakesi, et juhtub üks asi ja kõik laheneb," selgitas Siff juhtides kuulajate tähelepanu sellele, et riikidevaheliste suhete reaalne põhjus on tegelikult majanduslik ning headest suhetest rohujuure tasandil pole Venemaa puhul kahjuks kuigi palju abi.
"Kui räägime Venemaa poolsest business case’ist, siis enne pronksiöö sündmusi andis transiidivaldkond tööd paljudele venekeelsetele inimestele Eestis, transiidiettevõtjad said toetada kultuuri ja sellega tõsta ka Venemaa mainet Eesti ühiskonnas," ütles Siff. Ta lisas, et venekeelse kogukonna toetamine ja sellele töö andmine võiks Venemaad Eestis siiani huvitada.
Sifi sõnul on Venemaa oligarhide riik ja venelased on väga pragmaatilised. Nad loobuvad koostööst, kui see pole neile majanduslikult kasulik. Nii võis pronksiööle järgnenud transiidisurutises näha Venemaa soovi kasvatada Peterburi külje all olevate sadamate käivet.
Viis, kuidas Venemaa saaks Eestis oma rahvuskaaslasi toetada, võiks Sifi hinnangul olla transiit, kuid seda varasemast teises võtmes. "Vene poliitika mainstream on toetada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Nende tooted võiksid jõuda välisturgudele läbi Eesti," rääkis Siff.
Peterburi ümbruse sadamad ei taha tegeleda kaubamahtudega, mis jäävad alla 2-3 miljoni tonni aastas, seega saaks väiksemad ettevõtted ekspordiks kasutada just Eesti sadamaid, mis oleksid valmis teenindama ka ühekordseid kaubapartiisid. Samas on näiteks Läti terminalid transiitkaupa niivõrd täis, et iga tonn toob 10 eurot lisakulutusi, rääkis Siff. Hinnad on lihtsalt nii kõrgeks läinud.
"Monopol ja luksus rikub inimesed ära, eks ma tean enda käest, monopol tahab tõsta hindu ega taha hoolitseda kvaliteedi eest," kommenteeris Siff ja lisas, "ja Vene sadamad ei võimalda seda transiiti, et sealsed ettevõtted saaks tulla välisturgudele."
Venemaa president Dmitri Medvedev on rääkinud vajadust vähendada Venemaa sõltuvust energiatoorme ekspordist. Sifi sõnul kätkeb Venemaa selline soov suuri võimalusi, andes idanaabrile võimaluse arendada ka oma erinevaid regioone, mis praegu on hääbumiskursil.
Lisaks, Vene ettevõtjad lahkuvad massiliselt riigist ja seavad end sisse näiteks Londonis. Miks ei võiks selleks kohaks, kuhu Vene ettevõtjad tulevad, olla edaspidi ka Eesti, küsis Siff.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.