Segane idee maksuameti juhilt

Aava eilne küsimus, miks ei võiks Eesti olla ettevõtte tulumaksu kaotamise eestkõneleja maailmas, jääb seega esialgu retooriliseks.

Aav kirjutas eilse Postimehe arvamusküljel, et ettevõtete tulumaks on oma aja ära elanud ning pärsib väikeste ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes suurte korporatsioonidega, kel on maksude optimeerimiseks riigiti palju võimalusi. Ehk kui kohalik ettevõtja peab päeva lõpuks siin oma ettevõtlustulult tulumaksu tasuma, siis mõni rahvusvaheline kontsern võib skeemitada erinevate riikide vahel, kuni oma kasumi ettevõttest lõpuks võimalikult soodsalt kätte saab.

Maksuteemadele keskendunud jurist Marko Saag nentis, et tema Aava ettepaneku eesmärgist hästi aru ei saa. Esiteks, kui vabastada Eestis tegutsevad ettevõtted täielikult ettevõtte tulumaksust, ei hoiaks see raha kuidagi siin kinni. Pigem suunab raha Eesti majandusse võimalus seda siin maksuvabalt reinvesteerida, kui võimalus seda tasuta välja võtta.

Teiseks, kuigi Saagi sõnul oleks tänuväärne, kui ettevõtte tulumaks ei rakenduks kontserni sees firmade vahel raha liigutades, näiteks kahjumlikku firmasse maksuvabalt mõne teise kontserni firma kasumit viies, poleks seegi idee hästi realiseeritav. Nimelt pole Euroopa Liidus lubatud kohalike ettevõtete soosimine rahvusvaheliste arvel ja Eesti peaks lubama ka kasumi maksuvaba liikumist väljapoole Eestit.

"Detailide peale pole ma mõelnud," tunnistas Aav eile enda ettepanekust rääkides. Küsimusele, kas ettevõtja Rein Kilk saaks Aava idee järgi maksuvabalt oma firmadest kasumi kätte, vastas Aav, et eraisikud peaksid ikka oma panuse andma ja riigikassasse oma tuludelt maksu maksma. Tegemist on seega üsna toore ideega, mida võib Eesti kontekstis, kus kasum maksustatakse praegugi alles selle dividendidena väljamaksmise hetkel, pidada pigem kosmeetiliseks kui murranguliseks. Tulumaksu ei arvestataks ettevõtete raamatupidamises, ent eraisikutel tuleks maksuraha siiski loovutada.

Aava mõttekäik jäi hämaraks. "On selgusetu, mida Aav ettevõtte tulumaksu täieliku kaotamise all täpsemalt mõelnud on. Kuni see pole selge, ei saa seda tõsiselt võtta," sõnas IRLi juht ja kaitseminister Mart Laar.

Ta lisas, et kui sellise lahenduse ehk ettevõtte tulumaksu täieliku kaotamise poole maailmas suund võetakse, tasub seda teha esimesena või esimeste seas - viienda või kuuendana langeb selliste otsuste tõhusus märgatavalt.

"Mis aga puutub ettevõtluskliima parandamisse, siis maksude kõrval tuleks keskenduda haridusele ja laiemalt tööjõu kvaliteedile," toonitas Laar.

Reformierakondlane, riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas nentis, et maksuameti juht peaks oma ettepanekut täpsustama. Ettevõtlustulu täielik tulumaksust vabastamine pole aga Rõivase sõnul mõeldav juba ainuüksi seetõttu, et sel juhul muutuks mikrofirmade kaudu teenuse osutumine palgatööga võrreldes mõeldamatult kasulikuks. Tekiks olukord, kus palgatöölised hakkaks teenust pakkuma firmade kaudu ja maksuvabalt.

Spetsialistid ootavad konkreetsust. Sotsiaaldemokraadist riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor oli Aava idee suhtes skeptiline. Viidates ettevõtlustulu täielikule maksust vabastamisele küsis Nestor, et kui tulu maksustatakse, miks ei peaks siis maksustama ettevõtlustulu. Aava selgituste peale, et ta ei pidanudki silmas eraisikute vabastamist ettevõtlustulu maksustamisest, ütles Nestor lihtsalt "täitsa mõttetu".

Nestori sõnul on Eestisse investeeringute toomisel maksukeskkonnast olulisem tööjõu kvaliteet. "Kui me ei suuda pakkuda kvaliteetset tööjõudu, siis olgu maksukeskkond kuitahes priima, no ei tule siia mitte keegi, pole ju kellegagi tööd teha. Ja paraku, kui otsime võimalusi tööjõu kvaliteedi parandamiseks, tuleb seda teha maksutulude abil," rääkis Nestor.

Kokkuvõttes olid poliitikud ja maksuspetsialist kahe käega diskussiooni poolt, ent edasisteks arvamusavaldusteks oodatakse Aavalt täpsemat selgitust, mida ta oma ideega silmas pidas.