Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiina strateegiline lähenemine probleemidele seljatab Lääne
Hiinas kahtlejad on tagasi võimul. Näib, et nad tulevad lainetena iga mõne aasta järel. Ometi on Hiina trotsinud vastuhääli ja jätkanud kursil, jäädvustades kaasaja kõige suurejoonelisema arenguime, mis näib jätkuvat.
Praegused kahtlused peegeldavad muredekogumit: kõrge inflatsioon, üleinvesteerimine, hüppeliselt kasvavad palgad ja halvad pangalaenud. Prominentsed akadeemikud hoiatavad, et Hiina võib langeda kardetud nn keskmise sissetuleku lõksu, mis on teelt kõrvale juhtinud mitu arengumaad.
Hiina on erinev. Kõigis eelviidatud muredes on kübeke tõtt, aga suuresti tulenevad nad kohatust üldistamisest. Erinevalt Läänest, kus arusaam strateegiast on muutunud oksüümoroniks, on Hiina võtnud kasutusele üleminekuaja raamistiku, mille eesmärk on lahendada jätkusuutlikkuse probleemid. Erinevalt Läänest on Hiinal nii pühendumust kui ka võimekust strateegiat täita. On vähemalt kümme põhjust, miks Hiina majanduse analüüsiks ei sobi teiste kogemused.
Strateegia. 1953. aastast on Hiina seadnud makromajanduslikud eesmärgid viisaastaku plaanidesse, kus on selgelt märgitud eesmärgid ja poliitilised algatused nende täitmiseks. Hiljuti kinnitatud12. viisaastaku plaan võib olla strateegiliseks pöördepunktiks, mis käivitab nihkumise tootja mudelilt õitsvaks tarbijaühiskonnaks.
Pühendumus. Hiina juhtkond asetab esikohale stabiilsuse. Selline pühendumus tasus Hiinas ära, lubades vältida 2008.-2009. aasta kriisiga kaasnenud kahju. See mängib olulist rolli ka võitluses inflatsiooniga, kinnisvara mulli ja halbade laenudega.
Eesmärgipärasus. Enam kui 30 aastat reforme on avanud riigi majandusliku dünaamilisuse. Selle võti on olnud reformid ettevõtluses ja finantsturgudel. Hiina on hea õppija varasematest kriisidest ja vahetab vajadusel kurssi.
Säästmine. Sisemaise säästmise määr ületab 50% ja on tulnud Hiinale kasuks. Sellega on rahastatud majandusarenguks vajalikke investeeringuid ja võimendatud välisvaluutareserve, mis on kaitsnud Hiinat välisšokkide eest. Hiina on nüüd valmis kasutama säästa ka sisenõudluse kasvu edendamiseks.
Hiinast saab tarbimisühiskond. Viimase 30 aastaga on linnaelanike osakaal Hiinas kasvanud 20%-lt 46%-le. OECD hinnangul kolib lähema 20 aastaga veel 316 miljonit inimest maalt linna. Linnastumislaine soosib investeeringuid taristusse, kaubandus- ja elamuehitusse. Hirm liigse investeerimise eest keskendub liialt pakkumisele, andmata kaalu tõusvale nõudlusele.
Tarbimine. Eratarbimine moodustab ainult 37% Hiina SKTst, mis on suhteliselt väike. Töökohtade loomine, palkade kasv ning sotsiaalne kindlustunne 12. viisaastaku plaaniga võib sütitada tarbijate ostujõu kasvu. See võib viia koguni 5 protsendipunktise tõusuni Hiina tarbimise osakaalus aastaks 2015.
Teenused. Teenused moodustavad ainult 43% Hiina SKTst, kuid neil on oluline roll Hiina tarbimist soosivas strateegias, eriti suuremahulistes harudes nagu hulgi- ja jaemüük, riigisisene transport, logistika, majutus ja meelelahutus. Viie aastaga võib teenuste osa Hiina SKTst kasvada enam kui praegune eesmärk 4 protsendipunkti.
Kasvab Hiina haridus, investeeringud ja innovatsioon. Kaasaegne Hiina on pikalt olnud magnet rahvusvahelistele korporatsioonidele, kes otsivad tõhusust ja soovivad kinnitada kanda maailma kõige rahvarikkamal turul. Välismaised otseinvesteeringud annavad Hiinale juurdepääsu kaasaegsetele tehnoloogiale ja juhtimissüsteemidele, mis omakorda on katalüsaatoriks majandusarengule.
Hiina on teinud suuri edusamme inimkapitali kasvatamisel ja on kindlalt teel teadmistepõhisele majandusele. Täiskasvanute kirjaoskus on ligi 95%. Shanghai 15aastased õpilased hinnati maailmas esikohale matemaatikas ja lugemises PISA testi alusel. Hiina ülikooli lõpetab üle 1,5 miljoni inseneri ja teadlase aastas.
Innovatsioon. Aastal 2009 esitati Hiinas umbes 280 tuhat kodumaist patenditaotlust, mis oli Jaapani ja USA järel kolmas tulemus. Rahvusvaheliselt patenditaotlustelt on Hiina neljas. Hiina plaanib suunata uurimis- ja arendustegevusse kaks korda rohkem ehk 2,2% SKPst aastaks 2015.
Copyright: Project Syndicate, 2011, www.project-syndicate.org Autor: Stephen S. Roach