Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kultuuride kokkupõrge lõhub eduka ettevõtte näo
Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas, siis nendel kuidagi ei vea ja rist ning viletsus on nende ettevõte. Tänane Äripäev kirjutab kindlustusfirma ERGO näitel ebamugaval teemal, et kultuuride kokkupõrge ettevõttes toob endaga kaasa ebaterve õhkkonna.
Äripäeva hinnangul alahindavad välisinvestorid kultuuride kokkupõrget. Alusetult kiputakse arvama, et üks süsteem sobib igale poole või üks juht suudab ohjata kõikjal.
Kultuuride erinevus on paratamatus. Just heas mõttes vastandumine ja erinevused tõmbavad piiri rahvuste ja nende kultuuride vahele. Tõsi, kultuuride kokkupõrget toidavad sageli eelarvamused ja stereotüübid, kuid nendega arvestamata jätmine võib valusalt kätte maksta.
Sageli tuuakse võõramaise juhi toomise põhjusena uuendus- ja värskendamisvajadust. See on mõistlik, kui ettevõte ei toimi. Vastupidisel juhul toob see kaasa sisemised probleemid, mille tulemuseks on langev turuosa ja lagunev ettevõte, mida ilmekalt tõestab ERGO näide.
Muidugi on ERGO juhtumis roll ka kogu maailma tabanud majanduskriisil, kuid see ei ole piisav, alahindamaks süsteemi ja kultuuride põrkest tekkivaid ebakõlasid. Pigem võimendas majanduskriisi tingimustes vajalik otsustusjulgus ja -kiirus konfliktide eskaleerumist.
Samas on ka Eesti ettevõtjad kogenud, et laienedes uuele turule ei saa ülesehitusetapis kasutada kohalikke juhte. Väitel on alus, kuid vastuargumendiks ta ei sobi, kuna kõnealusel juhul teeme juttu juba ülesehitatud ja seni hästi toimivatest ettevõtetest.
Korduv muster. ERGO juhtum ei ole esimene kord, kui Eestis edukas ettevõte välismaiste omanike jõulise sekkumise ja maatriksjuhtimise sisseviimise järel töötajatest tühjaks jookseb. Eelmise aasta oktoobris kirjutas Äripäev, kuidas Swedbankist on paari aasta jooksul lahkunud mitu hinnatud juhti, kusjuures nii mõnigi juht on lahkudes kaasa tõmmanud ka alluvaid. Ka Swedbanki turuosa kahaneb.
Sarnased arengud on toimumas ka teistes ettevõtetes. Näiteks lahkus Tele2st sel kevadel kolm pikka aega ettevõttes töötanud juhti eesotsas juhatuse esimehe Toomas Tiiveliga. Kuidas kujunevad Tele2 organisatsioonisisesed arengud leeduka Mindaugas Ubartase all, näitab aeg.
Baltimaad ei ole Balkanimaad. Uuringud on korduvalt tõestanud, et eestlased sarnanevad oma meelelaadilt ja tõekspidamistelt pigem põhjamaadega, mitte Kesk- ega Ida-Euroopaga. Ennem võib sarnaseid jooni leida Balkani ükskeelsetel rahvastel kui Baltimaade eripalgelistest kääbusriikidest.
Pettekujutelm Balti ühtsusest on kadunud. Eestlaste, lätlaste ja leedukate suhted meenutavad Krõlovi valmi vaimus sõprust: üks tahab pilvedes lennata, teine ronib tagurpidi, kolmas kisub vette. Kolme rahva ühte patta panemine on kõrvetanud paljude sõrmi. Ilmekas näide on koostöö ühise tuumajaama loomisel: ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.
Muutusi tuleb juhtida. Kultuuride kokkupõrked ei ole vältimatud. Kuid selleks tuleb ühelt poolt selgelt mõtestada ja selgitada muutuse eesmärk. Ning teiselt poolt teadvustada ja arvestada kultuuride erinevustega. Seda eriti väikeriikides ja -rahvastel, kus identiteedi küsimus on olemuslik ja terav.
Autor: ÄP