Swedbank: inflatsiooni veavad toidu ja energia toormehinnad

Paabuti sõnul on inflatsioon Balti riikides olnud ajalooliselt kõrgem kui vanades Euroopa riikides. „Aastatel 2004-2008 põhjustasid kiire hinnakasvu peamiselt nõudluspoolsed tegurid nagu näiteks kiirest laenukasvust tingitud tarbimise kasv ja elanikkonna sissetulekute suurenemine, mis võimaldas kaupmeestel hinnalisa oluliselt kergemini kasvatada. Sel perioodil kasvasid hinnad Lätis 45%, Eestis 29% ja Leedus 26%. 2008. aasta tõi aga kaasa esimese sisemaiselt tekkinud majanduslanguse koos üleilmse kriisiga, mis päädis nii sisemaise kui ka välismaise nõudluse kokkuvarisemisega,“ märkis analüütik tänasel Balti riikide inflatsiooniuuringu tutvustamisel.

Tema sõnul mõjutasid need arengud ka hindade muutusi ning aastal 2009-2010 võis kõikides Balti riikides täheldada hindade ja palkade langust. „Möödunud ja käesoleval aastal oli ja on inflatsiooni peamiseks teguriks ikkagi pakkumispoolsed ehk erinevate toormete, nagu näiteks toiduainete ja energia hinnad, käibemaksu ja aktsiiside muudatused ning muudatused administratiivselt reguleeritud hindades nagu näiteks küte,“ loetles Paabut.

Hindade kasvu põhjustena tõi Paabut välja ka kaubavahetust. "Kui konkurentsile avatud sektoris nagu eksportiv sektor kasvab tootlikkus ning sellele vastavalt ka palgad siis see põhjustab palgakasvu ka suletud sektoris. Kuid sel juhul ei tugine palgakasv tootlikkuse kasvule ning toob kaasa inflatsioonilise surve. Ning kui toodete ja teenuste eest on välisturgudel võimalik saada kõrgemat hinda, siis kipub hind ka koduturul kasvama," selgitas Paabut.