Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Pank jagab ettevõtjatele aegunud soovitusi

ÄP 16. juuni 2011, 00:00

Eile avalikustas Eesti Pank värske majandusprognoosi. Keskpank manitseb ettevõtteid hoiduma liiga kiirest palgatõusust, et mitte kütta inflatsiooni ning ennetada buumiajale sarnaseid raskusi.

Äripäeva hinnangul on palgatõus lähiaastatel põhjendatud, paratamatu ja vajalik. Ettevõtjad on vigadest õppinud ning Eesti Panga manitsus kõlab tagantjärele targutusena ning olnuks asjakohane 4-5 aastat tagasi.

Eesti Panga enda käitumine tõestab, et palgatõus, eriti spetsialistide seas, on vältimatu. Nii tõstis keskpank mullu palku keskmiselt 4,1% ja spetsialistidel isegi 7,8%. Kas ettevõtjad peaks käituma Eesti Panga sõnade ja mitte tegude järgi ajal, kui ka pank ise on neile kahaneva tööjõu tingimustes konkurent?

Vigadest juba õpitud. Eesti ettevõtjad hoiavad niigi palkadelt võimalikult suures ulatuses kokku ning põhjendamatuid kulutusi ei tee. Eesti Pank kirjutab isegi, et selle aasta esimese kvartali kiire 4,5% palgatõusu põhjustasid tootlikkuse hoogne kasv 2010. aasta lõpus ning ajutised tegurid, nagu majanduslanguse ajal alandatud töötasu taastamine esialgsele tasemele. Eesti Pank manitseb, et ettevõtted õpiksid möödunud majandusbuumist, kui palgad kasvasid tootlikkusest kiiremini. Kuid nad on seda juba teinud. Praegusele palgatõusule avaldasid mõju eelkõige ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis kasvasid esimeses kvartalis koguni 58%. Teisisõnu ei lisa ettevõtted kasvanud kasumlikkust automaatselt palgale, vaid premeerivad töötajaid paindlikult vastavalt võimalustele ja saavutatud eesmärkidele. On tõsi, et palkasid on jõudsamalt kasvatamas erasektor, kuid seda võimaldavad suurenenud töömahud ning ettevõtete majandusliku olukorra paranemine.

Eesti Pangal on õigus, et majanduse tõhusaks toimimiseks peab inflatsiooni ja palkade seos olema nõrk ning tasu eelkõige sõltuma tööpanusest. Kuid Eestis on just inflatsiooni tõttu reaalpalgad viimastel aastatel alanenud ning tõusu alles oodatakse.

Sarnane manitsus kõlab kogu Euroopas. Eesti Panga manitsust võib mõista, sest kõik Euroopa keskpangad annavad sarnast nõu. Ilmselt on hoiatused eelkõige mõeldud ennetavalt palgaläbirääkimisteks tugevate ametühingutega, nagu näiteks Soomes. Kuigi ka Eesti ametühingud nõuavad alampalga tõusu, neil sarnast mõjuvõimu ei ole.

Sõnum võib-olla kaudselt mõeldud vihjena riigiasutustele, kus põhjendamatud priiskamist võis kohata ka veel pärast buumi. Kuid valitsus kinnitas alles aprilli lõpus eelarvestrateegia aastateks 2012-2015, mille järgi järgmisel neljal aastal riigiasutuste tegevuskulud ei kasva. See tähendab, et palgatõus saab sealgi toimuda vaid tänu efektiivsuse kasvule.

Võõrtööjõuta on tulevik tume? Palgatõusu asemel võib oluliseks probleemiks Eesti majandusele edaspidi kujuneda hoopis tööjõu kahanemine. Lisaks rahvastiku vananemisele tõusis ohu märgina esile välismaale tööle läinute arvu kasv. See on veel üks argument palgakasvu toetuseks, sest lisaks tööjõu valiku kahanemisele käib võitlus kvaliteetse tööjõu pärast paratamatult kõrgema palgatasemega riikidega. Nii kerkib lähikümnendi majandusarengu põhiküsimuseks hoopis võõrtööjõu vajadus, kuid see on tundlik küsimus, mida praegu keegi torkida ei julge.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing