Kalli kingi asemel annetus fondi

"Algaastatel oli annetajate seas rohkem välisfirmasid ja välismaalasi - ligi 60 protsenti annetustest saime välisannetajatelt," meenutas Toomemets. "Nüüd, kui meie annetajate majandusolukord on paranenud, on välisannetuste osa kaunis väikseks jäänud."

Toomemetsa andmeil on rahvasuus Eri Klasi fondina tuntud Eesti Rahvuskultuuri Fondil (ERKF) praegu kokku 169 allfondi, millest 16-17 on moodustamisel ehk pole veel kokku saanud 6391 eurot (100 000 krooni), millest alates saab hakata välja andma stipendiume.

"Minu arvates tehti omal ajal õige otsus, et inimesel on võimalus toetada just seda kultuurivaldkonda, mida ta tahab," rääkis Toomemets.

Toomemetsa sõnul on Eesti firmadest olnud läbi aegade suuremad annetajad Swedbank (Hansapank) ja Tallinna Sadam. "Eraisikutest on suurim Ernst ja Erica Kesa fond, mis toetab ülikoole õppevahendite soetamisel," ütles Toomemets.

Selle aasta 11. jaanuaril tegid väga suure, ligi 256 000eurose annetuse Valve ja Helge Teetlaus ning asutasid Hans Teetlausi fondi kuni 35aastaste ooperilauljate koolitamiseks.

Ettevõtjatest asutas esimese omanimelise fondi Alexander Kofkin, kes 1993. aasta veebruaris annetas 250 000 krooni Alexander Kofkini fondi asutamiseks. Allfond toetab näitlejate ja lavastajate täiendõpet välismaal. Kofkin on hiljem allfondi põhikapitali suurendanud.

Tuntud ärimeestest on omanimeline fond ka näiteks Rain Lõhmusel, kes annetas 2000. aastal ERKFile 500 000 krooni allfondi asutamiseks. Rain Lõhmuse Fond toetab noori andekaid kultuuriinimesi.

Kallase pension läheb fondi. ERKFi tuntuim püsiannetaja on Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, kes annetab iga kuu oma riigikoguliikme pensioni Kristi ja Siim Kallase fondi.

Siim Kallas moodustas allfondi 2009. aastal, kui tegi 25 796 krooni suuruse annetuse. Järgnevatel kuudel on Kallas talle ette nähtud parlamendiliikme vanaduspensioni annetanud fondi, mille eesmärk on toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris.

Kord aastas antakse välja stipendium kas näitlejale, kes on kehastanud mõnda Eesti ajaloo tegelast veenvalt ja huvitavalt, lavastajale, kes on lavastanud mõne huvitava Eesti ajalugu käsitleva teose, või algupärandi autorile, kes on loonud kunstiliselt kandva ja ajalooliselt veenva teose. Stipendiumi suurus on 20 000 krooni.

Eelmise aasta 17. detsembril anti esimest korda välja Kristi ja Siim Kallase stipendium, mille said Tartu Uue Teatri lavastuse "IRD, K." dramaturg ning lavastaja Ivar Põllu ja peaosatäitja Nero Urke.

Toomemetsa sõnul on praegu umbes 20 eraisikut, kes teevad püsiannetusi, et toetada endale meelepärast valdkonda. "See on väga oluline, et inimene on tõsiselt pühendunud annetamisele," lausus ta ja lisas, et staažikamad püsiannetajad on seda teinud juba 3-4 aastat.

Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl on Eesti kultuurkapitali nõukogu liige ning spordi ja kehakultuuri sihtkapitali esimees. Iga kuu annetab ta kokku saadud tasu 49,48 eurot (774 krooni) oma isa, Boris Tamme allfondi, mille eesmärk on toetada inseneride koolitust.

"See, et nõukogu liikmeks oleku eest ka raha saab, tuli mulle mõnevõrra üllatusena, kui hakati pabereid täitma ja küsiti, kas on vaja midagi kompenseerida," tunnistas Hääl. "Ma tegin avalduse, et see tasu suunataks heategevusfondi."

Hääle sõnul annetas ta algul tasu Tartu Ülikooli lastefondi. "Kui aga poeg läks Inglismaale inseneriks õppima, siis otsustasin - ja ühtlasi ka oma isa mälestuseks - kanda raha insenere toetavasse fondi," lausus Hääl ja lisas, et ka tema abikaasa Heiti Hääl kandis EASi nõukogu liikmeks oleku ajal saadud tasu Tartu Ülikooli lastefondi.

Ehkki Keila Pank lõpetas oma tegevuse 15 aastat tagasi, jagab Eesti Rahvuskultuuri Fond siiamaani Keila Panga nimelist stipendiumi.

Keila Pank asutas 1993. aasta maikuus omanimelise allfondi, kuhu annetas põhikapitaliks 100 000 krooni. Allfondi eesmärk on toetada Keila linna ja Keila regiooni kultuuri.

Kuna Keila Panga Fondil oma halduskogu ei ole, otsustab stipendiumi suuruse ja saajad Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu. Keila Panga nimelist stipendiumi on välja jagatud peaaegu igal aastal.

"Ükskõik, kuidas pangaga läks, aga allfondiga läks paremini," ütles Keila Panga omaaegne juhatuse esimees Mihkel Sims, kes praegu on pensionil. "Fond saab siiamaani eksisteerida, sest sinna kunagi pandud rahast saab toetusi jagada. Aga eks inimestega on ju ka nii, et inimene sureb ära, aga nimi jääb."

Simsi mäletamist mööda otsustasid nad omal ajal, et pank ise stipendiume jagama ei hakka. Panga nõukogu arvas, et parem on anda raha nende kätte, kes oskavad otsustada, keda toetada," sõnas Sims.

1991. aasta algul asutatud Keila Pank liitus 1995. aasta lõpus Virumaa Kommertspangaga, mis omakorda liitus aasta hiljem Eesti Maapangaga.