Ehitise kasutuselevõtt ei tähenda veel töö vastuvõtmist

Ehituspraktikas tuleb ikka ja jälle ette juhtumeid, kus tööde üleandmine tellijale jääb lõppaktiga vormistamata, olgu selle põhjuseks erimeelsus täitedokumentatsioonis või mingi töölõigu vastavuses. Kui siis ehitist või selle osa vahepeal kasutama hakatakse, eeldavad ehitajad tihtipeale, et sellega on tellija töö vastu võtnud.

Kohtupraktika ja võlaõigusseadus töövõtjat sellises olukorras ei toeta. Nii on riigikohus näiteks 2008. aasta lahendis järeldanud, et ehitise kasutuselevõtuga ei loeta töid tellija poolt iseenesest vastuvõetuks. Teises, alltöövõtulepingut käsitlevas vaidluses leidis riigikohus, et lõpptellija poolt ehitise vastuvõtmine ei tähenda automaatselt, et peatöövõtja oleks oma alltöövõtjalt tehtud tööd vastu võtnud. Seega võib töövõtjale vaidluse rulludes selguda kurb tõsiasi, et kuigi tema arvates olid tööd ehitise kasutusele võtmisega tellija poolt vastu võetud, on olukord õiguslikult hoopis vastupidine. Tellija argument, et ehitist või selle osa asuti kasutama, kuna ei saanud enam kauem oodata, on siinkohal üsna tavapärane.

Seetõttu on töövõtja seisukohalt oluline, et tööde lõplik üleandmine tellijale oleks dokumentaalselt tõendatult vormistatud.

Viivitamine võib tuua trahvi. Asjatu on panustada sellele, et kui ehitist otsapidi juba kasutatakse, siis ei oma tööde üleandmine enam tähendust. Halvemal juhul võib see töövõtjale lisaks lõppmakse saamise viibimisele tähendada kopsaka leppetrahvi või kahjunõude saamist tööde valmimise lõpptähtaja ületamise eest.

Kui tellija põhjendamatult viivitab üleandmiseks esitatud tööde vastuvõtmisega, võib esineda hoopis tellija lepingurikkumine või koguni alus rääkida tööde vastuvõetuks lugemisest. Igal juhul ei saa tellija talle vastuvõtmiseks korrektselt esitatud töödest paljasõnaliselt keelduda ning peaks konkreetselt ära näitama, mis on need puudused, millele tuginedes ta vastuvõtmisest keeldub. Kohtupraktikas on muu hulgas leitud, et hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija keeldub tööde vastuvõtmisest ainuüksi ebaolulise puuduse tõttu.

Lepingus võib teisiti kokku leppida. Kuigi võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtt tähendaks tellija poolt tööde vastuvõtmist, võivad pooled sellise tingimuse töövõtulepingus sätestada. Eesti ehituslepingutes sellist tingimust tihti ei kohta.

Küll aga on selline regulatsioon FIDIC lepingutes, mida kasutatakse meil sagedasemalt infrastruktuuri riigihangetes. FIDIC näeb ette, et kui tellija kasutab mingit töö osa enne tööle vastuvõtuakti väljastamist, eeldatakse, et tellija on kasutuses oleva töö osa kasutamise algusest alates vastu võtnud.

Autor: Marko Mehilane