Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriregister avalikustabki ettevõtja
Müütidel on komme levida ja hakata oma elu elama - teen katset kummutada üht eksiarvamust.
Hiljaaegu avaldas üks ettevõtja Äripäeva veergudel kahetsust, et andmekaitsealaste takistuste tõttu ei saa äriregistrist infot ettevõtete kohta.
Andmekaitse tegeleb vaid eraisiku kaitsega. Pahameelt ja süüdistuspuhanguid üldnimetajaga "andmekaitse ei luba" esineb liiga tihti valdkondades, mille puhul seadus räägib teist keelt.
Andmekaitsealased normid tegelevad vaid isikuandmete kaitsega - see seondub vaid eraisikute andmete kasutamise ja eraelu kaitsega.
See tähendab, et ettevõtete ja teiste juriidiliste isikute andmetesse andmekaitse ei puutu.
Juriidilisel isikul eraelu ja privaatsfäär puudub ning seepärast ei kohaldu neile ka isikuandmete kaitse seaduses sätestatu.
Ettevõtted on avalikud. Tihti seatakse kahtluse alla, kas äriregistris äriühingu juurde märgitud juhatuse liikme nime avaldamine on seaduslik. Jah, nõnda on see sätestatud seadusega.
Äriregistri mõte on avalikustada ettevõtted ja nende seaduslikud esindajad. Tegevusele äriühingu esindajana privaatsfääri kaitse ei laiene.
On erandeid. Siiski, kui juhatuse liikme kohta on avaldatud veel muidki andmeid, näiteks eratelefon või kodune aadress, siis on isikul õigus nõuda nende andmete avaldamise lõpetamist.
Autor: Stiina Liivrand