Kurjategijate uus rahaauk

Kütuseturul toimunud pettusi uurides on Äripäevale mitmest eri allikast öeldud, et kullaärisse on oma haarmed ajanud ka eestikeelse allilmaga seotud võrgustik, kelle tegemised autode ja kütusega kauplemisel hiljuti teravalt uurijate huviorbiiti sattusid. Et tegemist pole juhuslike sulidega, kinnitas ka rahapesu andmebüroo.

"Kui me vaatame, et neil isikutel, kes kulda müüvad, on osal varasemad karistused, ja mis seltskonda nad kuuluvad, võime küll väita, et nende puhul on tegemist nii-öelda elukutseliste kurjategijatega," märkis rahapesu andmebüroo analüüsiteenistuse vanem Aivar Orukask.

Tuttav petuskeem. Käibemaksu väljapetmise skeem kullaäris on lihtne ja tuttav: varastatud või eraisikutelt ja välismaalt ostetud kuld, välja arvatud maksuvaba investeerimiskuld, müüakse Eestis valdavalt kolmele suurele kokkuostjale, tehing toimub koos käibemaksuga, mida kauba müüja ei deklareeri hiljem üldse, deklareerib võltsitult või jätab lihtsalt deklareeritud maksu tasumata. Kasutatakse ohtralt tankistifirmasid ja variisikuid.

Kulla kokkuostjad ja välismaale eksportijad taotlevad omakorda riigilt tagasi enammakstud käibemaksu, mida riik pole sageli teiselt tehingu osapoolelt kätte saanudki. Lisaks maksupettusele võib olla tuvastamatu ka kulla päritolu - fiktiivsete tehingutega on loodud pikk ahel, mis ühel hetkel katkeb. Tegemist võib olla varastatud või mitmendat ringi kaubeldava kullaga.

Petukulla turustamisel on tegemist sarnase olukorraga kütuseturul toimunuga - maksudest "pestakse" kuld puhtaks suurte ja nende endi kinnitusel heausksete turuosaliste kaudu, kes kokku ostetud kauba omakorda ekspordivad.

Maksuameti jaoks probleemsete äriühingute endi kaudu võidakse viia maksuhalduri hinnangul Eestist välja vaid väike osa ehte- ehk romukullast. Seega peavad petturitelt kulla kokku ostma valdavat kolm kohalikku tegijat: aktsiaseltsid Tavid ja K.A. Rasmussen ning osaühing Demokapital.

Maksuamet kinnitas, et nende huviorbiidis on ka kolm suuremat kulla kokkuostjat ja müüjat, kuna nende tehingupartnerite hulgas on probleemseid äriühinguid. Kui tänavus seisuga oli maksuamet reastanud 68 probleemset äriühingut, kellega seotud tehinguid lähemalt uuritakse, siis mai lõpuks oli neid juba 100.

Kõik kolm suuremat turuosalist tunnistavad probleemi turule siginenud kahtlaste kullamüüjate näol, ent väidavad, et valivad endale partnereid väga hoolikalt. Samuti kinnitavad nad justkui ühest suust, et ootavad pikisilmi pöördmaksustamise kehtestamist kullaäris, mis välistaks maksupettused - sellisel juhul maksaks sisuliselt viimane tehingu lüli käibemaksu otse riigile. Sellise lahenduse pakkus juba aasta tagasi rahandusministeeriumile välja Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen.

Partnereid kontrollitakse. Tavidi juhatuse liige ja üks omanikest Kuno Rääk toonitas, et nemad kasutavad suuremate kullatehingute puhul kõrgendatud hoolsusmeetmeid ehk hangivad sõltumatust allikast täiendavat infot tehingupartneri kohta, kontrollivad maksuvõlgasid, esindusõigusi ja kauba päritolu. Veel sõnas Rääk, et Tavid ostab üksnes sulatamiseks mõeldud ehtekulda, mitte juba kokku sulatatud plaate.

"Tänu meie tegevusele on õiguskaitseorganid oluliselt paremini informeeritud ja neil on tunduvalt parem võimalus potentsiaalseid kuritegusid avastada," ütles Rääk, viidates rohkele infole, mis Tavidist vastavate organite suunas liigub.

K.A. Rasmusseni juhatuse liige Mart Mustkivi nentis, et turul on tõesti olnud pakkujaid, kes ilmselt on käibemaksupettuse peal väljas. "See on teinud meid valvsaks ning kogume iga tehingu kohta oluliselt rohkem dokumente," kirjeldas ta olukorda.

"Pöördkäibemaks korrastaks kindlasti turgu ja annaks meile kindlama tunde tehingute sõlmimisel. Varem on meile kulda müünud ettevõtted, kes pole oma maksukohustusi täitnud ning kelle jamad on maksuameti meie juurde toonud. Nüüd peame meie tõestama, et oleme heauskselt ostnud, mitte mingi pettusega seotud," rääkis Mustakivi.

Demokapitali üks omanikest Roman Kogan ütles lühidalt, et nende partnerid on ausad ärimehed. "Me väldime ärimehi, kes üritavad äri ebaausalt ajada," toonitas ta.

Üheks lahenduseks pöördkäibemaks. Maksuameti kontrolliosakonna juhi asetäitja Monika Jõesaare hinnangul on pöördkäibemaksu kehtestamine üks lahendus, mida kaalutakse. Tänavu 1. jaanuaril rakendati selline meede vanametalli sektorile. "Augustis plaanime analüüsida pöördkäibemaksu mõju vanametalli sektorile. Kui selgub, et mõju maksude laekumisele ja pettuste tõkestamisele on positiivne, võib mõelda pöördkäibemaksu rakendamisele muudeski valdkondades," jättis Jõesaar praegu veel otsad lahti.

Kullaga kauplemisel rakendavad pöördkäibemaksu praegu vähemalt 11 Euroopa Liidu riiki, näiteks Soome, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Taani. Mida raskem on maksupettusega tegeleda euroliidus tervikuna, seda tõenäolisemalt otsitakse ühenduse sees riike, kus regulatsioon on pettusi soosiv. Kullaäri puhul on praegu kurjategijatele ahvatlev ka Eesti.

Kulla müüja ja kokkuostja AS Tavid avaldas nördimust, et rahandusministeeriumis koostatud rahapesu tõkestamise seaduse muutmise eelnõu seletuskiri heidab ebaselgetele andmetele tuginedes varju kogu kullaärile, kuna viitab selles valdkonnas suurenenud pettustele.

"Alates 2010. aasta teisest poolest on rahapesu andmebüroo täheldanud, et Eestis on hakatud kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud kuldesemete ja kullagraanulitega. Tõenäoliselt on suur osa sellest kullast saadud kuriteo tulemusena või kokku ostetud ebaseaduslike kokkuostupunktide vahendusel erinevates riikides," seisab eelnõu seletuskirjas.

Tavid, kes saatis eelnõu kohta paar ettepanekut, alustas oma tagasisidet nördimusega: "Seaduseelnõu seletuskirjast ei nähtu, millistel RAB (või kohtu) poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel sellised väited põhinevad. Seetõttu on oht, et selles sisalduv info võib osutuda vääraks ning sellise väärinformatsiooni avalikustamine võib diskrediteerida kõikide ehtekulla kokkuostmisega tegelevate isikute, sh Tavidi mainet. Selline väär teave võib avalikkust heidutada ehtekulda mitte müüma, mis tähendaks Tavidile otsest varalist kahju."

Rahapesu andmebüroo analüüsiteenistuse vanem Aivar Orukask ütleb, et kui ettevõtja muretseb, et teadmata päritoluga kullaga kauplemine võib mõjuda halvasti tema reputatsioonile, siis jah, muidugi võib, kui peaks tulema välja, et näiteks mingi organiseeritud kurjategijate grupp korraldab oma tegevust konkreetse ettevõtte kaudu.

Tavidi juht ja üks omanikest Kuno Rääk kinnitas vestluses Äripäevale, et kui tekib kahtlus, kas kulla päritoluga võib olla vassitud, on see juba uurimisorganite töö tõde välja selgitada. "Tuleb algatada kriminaalasi ja korraldada uurimine. Eeldada, et kulla ja sularahaga tegelemine on seotud riskide või kuritegevusega, on sama kui terariistade tootjat süüdistada nendega tehtavates kuritegudes. Alati on neid, kes sooritavad kuritegusid," lisas Rääk.

Seni pigem administratiivsesse rolli surutud rahapesu andmebüroo (RAB) soovib endale õigust kriminaalmenetluse teostamiseks oma pädevuse piires, näiteks rahapesukuritegudes. RABi pädevus on päevakorda tõusnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) muutmisega. Rahandusministeeriumis on valminud eelnõu tekst, millega soovitakse suurendada ka andmebüroole info jagamiseks kohustatud isikute ringi. Selline kohustus soovitakse panna väärismetalli ja -kividega kauplejatele, samuti mittetulundusühingutele. Üks oluline kavandatav muutus on ka see, et kahtlusepõhine sularahatehingust teavitamine laieneks reaalselt toimunud tehingutelt ka tehingukatsetele.

Palju on vaieldud, kas kahtlusepõhine teatamine on üleüldse piisavalt arusaadav, ent RABi analüüsiteenistuse vanem Aivar Orukask on veendunud, et selles pole midagi keerulist - kui tekib kahtlus, tuleb teavitada. "Kahtlus on üheselt mõistetav - kuigi subjektiivne - kui tunned, et asi ei ole õige, peab oma kahtlusest teatama. Kui ei teatata, võib see osutuda karistatavaks väärteo korras," märkis Orukask ja lisas, et kuna põhiline piirang on tehtud sularahatehingute osas, mida tehakse mittesularahatehingutega võrreldes väga vähe, ei saa seadus olla liialt koormav.

"Kes sularaha kasutavad? Lisaks korralikele õiguskuulekatele inimestele ka maksupetturid, kelmid, fishing-kurjategijad ehk välismaa pangakontodelt varastajad ja piiriülesed arvevabrikud. Sularaha järele on eriliselt suur nõudlus hallis äris. Legaalne äri saab sageli hakkama ka sularahata," rääkis Orukask.

RTRTSi muutmise eelnõu on pälvinud juba elavat ja kohati teravat vastukaja. Oma arvamust on avaldanud näiteks advokatuur, kullamüüja Tavid ning pangaliit. Valdavalt nurisevad erinevad osapooled selle üle, et seadus on ettevõtjale ahistav ega kohtle kõiki võrdselt.

Tulles tagasi RABi pädevuse juurde, tõotab tekkida veel üks jõud, kel on õigus kriminaalmenetlust läbi viia. "Kuritegude kiirema ja efektiivsema avastamise tagamiseks on otstarbekas RTRTSis ette näha RABile menetlus- ja sellega seonduva jälitustegevuse õiguste andmine," seisab eelnõus.

Orukask nentis, et büroo õiguste üle on vaieldud varemgi. "Kardetakse, et haldusmenetlusega kogume tõendeid kriminaalmenetluse jaoks. Samas tuleks mõista meie eeldust, et kui inimene on ettevõtluses ja esitab meile dokumente, siis on ta seejuures aus," sõnas Orukask. Haldusmenetlusest kriminaalmenetluse väljakasvamist peaksid seega kartma vaid ebaausad ja enda süüd tõestavaid dokumente esitada kartvad ettevõtjad.

"Kui kompetents on ühes kohas ja inimesed on teinud tööd, on neil mõistlik see töö ka samas lõpule viia. Meil on sageli probleem, et anname oma töö edasi teistele asutustele või üksustele ja need uued inimesed peavad sisuliselt hakkama otsast peale kõike endale selgeks tegema," põhjendas Orukask menetlusõiguse vajalikkust. Praktiline näide on tuua Soomest, kus rahapesu andmebüroo saab viia uurimise iseseisvalt lõpuni.

AS Tavid on oma tagasisides eelnõule öelnud, et RABile menetlusõiguse andmine ei pruugi olla õiguslikult korrektne. Nimelt juhib Tavid tähelepanu sellele, et kuna RAB ei ole politsei- ja piirivalveameti põhimääruse järgi ameti struktuuriüksus, on küsitav neile jälitustegevuse lubamise õiguslikkus. "Tavid on seisukohal, et uurimisorganid peavad kindlasti omama õigust jälitustegevuseks, kuid RAB on meie arusaamist mööda - nagu nimetuses kirjas - andmebüroo; uurimiseks on olemas kriminaalpolitsei, kelle töö hõlbustamiseks ongi RAB loodud," ütles Tavidi juht Kuno Rääk.

Kui eelneval kahel leheküljel oli juttu maksupetturite vilkast tegevusest kullaäris, siis on kulla ja vääriskividega kauplemise reguleerimine ka üks RTRTSi muutmise põhiteemasid. Lisaks sellele, et väärismetalli ja -kivide kokkuostjad ning hulgimüüjad muutuvad nii-öelda kohustatud isikuteks ehk peavad kahtlusepõhiselt teatama sularahatehingutest, peavad sellised ettevõtjad end hakkama registreerima majandustegevuse registrisse. Kuigi register annab ülevaate valdkonnas tegutsejate kohta, näitasid kütuseäris vohanud maksupettused ilmekalt, et register kui selline ei pruugi kuritegudele olla vähimakski takistuseks.

Eesti Advokatuur on ülikriitiline nii praegu kehtiva kui ka pärast kavandatavaid muudatusi kehtima hakkava rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) suhtes, nimetades seda lausa ebamõistlikult ettevõtjate õigusi ja vabadusi piiravaks.

"Tegemist on siseriikliku "omaloominguga", millega põhjendamatult piiratakse ettevõtlusvabadust ja blokeeritakse lihtsustatud korra kasutamist Eestis," kirjutas advokatuur oma seisukohtade hulgas rahandusministeeriumile. Advokatuuri hinnangul on RTRTSi järgi muudetud ettevõtjatele vähem koormav lihtsustatud hoolsusmeetmete rakendamine sisuliselt võimatuks.

Kriitiline on advokatuur ka seaduses sätestatud väärteokoosseisude suhtes, nimetades neid puudutavaid paragrahve "kautšuk-paragrahvideks". Advokatuur kirjutas, et RTRTS on suures osas õigusselgusetu seadus, kuna sellest ei saa ükski kohustatud subjekt vastust, mida ta peab täpselt tegema, et tema käitumine või tema rakendatud meetmed oleksid küllaldased, et riigi subjektiivsel hinnangul oleks need piisavad.

"Advokatuuri märkused on sõnastatud kohati üldsõnaliselt, kuid on tehtud ka konkreetsemaid ettepanekuid," jäi RTRTSi üks koostaja rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Sören Meius viisakaks.

Ta põhjendas, et RTRTS peab lähtuma Euroopa Liidu vastavast direktiivist, kust pärineb ka riski- ehk kahtlusepõhine lähenemine. Riskipõhise lähenemise põhimõte seisneb Meiusi sõnul selles, et iga kohustatud isik peaks ise hindama oma riske, mis konkreetse tehingu, ärisuhte või kliendiga kaasnevad, ja rakendama sellele vastavaid protseduure. Seetõttu on detailsemad nõuded jäetud andmata, kehtestatud on üldine rahapesu tõkestamise raamistik ja kohustus asjaosalistel rakendada sisemisi protseduurireegleid.

Rahapesu andmebüroo analüüsiteenistuse vanem Aivar Orukask pidas seaduse suhtes kriitiliselt meelestatud osapoolte seisukohti ärilisteks. "Igaüks vaatab seadust enda mätta otsast - kas see piirab neid ja seab rohkem raamidesse?" sõnas ta.

"Rahapesu tõkestavat tegevust kritiseerivate osapoolte probleem on selles, et hämaraid asju ei saa teha, seadus seab neile konkreetsed raamid, mis on lubatud, mis mitte. Aga need raamid pole niisama tekitatud. Kujutage ette olukorda, kus naaberriigid ütlevad, et kõik nendelt hämaralt ostetud kuld legaliseeritakse Eestis!" lisas Orukask.