Uus seadus vähendaks jäätmete teket

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL uus jäätmedirektiiv, mis sätestab jäätmekäitlushierarhia ehk jäätmekäitluse eelistused. “Jäätmete käitlusel tuleb hakata maksimaalselt lähtuma elukaare hinnangust ehk põhimõttest muuta jäätmekäitluse mõju keskkonnale minimaalseks,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Selleks, et jäätmete mõju oleks võimalikult väike, ongi seadusemuudatuse peamine eesmärk suunata esmane tähelepanu jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele. Sellele järgnevad korduskasutuseks ettevalmistus, materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutus (sh põletamine ja pinnasetäiteks kasutamine).

“Kõige ebasoovitavam käitlusviis on jäätmete kõrvaldamine, mis Eestis tähendab jäätmete tavapärast ladestamist prügilatesse,” märkis Eek. “Seda tuleb oluliselt vähendada.”

Jäätmeseaduse muudatused näevad ette ka mitu uut mõistet, millest olulisemad on ringlussevõtt, kõrvaltoode ja jäätmete lakkamine. “Viimane tähendab seda, et kui näiteks teatud vanametalli, vanapaberi, plastjäätmete jms puhul on täidetud kvaliteedi- ja selle jälgimise normid, siis saab neid liigitada toodeteks. Selline muudatus soodustab jäätmete ringlussevõttu,” selgitas Eek.

Eelnõu seab aastaks 2020 ka 50%-lise ringlussevõtu sihtarvu mitmete olmejäätmetega seotud materjali liikidele nagu paber, klaas, metall ja plast. Ehitus-lammutusjäätmete taaskasutuse kohustus on 70% jäätmetekkest. “Mõlema sihtarvu täitmine nõuab suuri jõupingutusi, kuid need on saavutatavad,” ütles Eek.

Jäätmeseaduse eesmärkide täitmine eeldab ka laiemalt mitme majandusabinõu rakendamist, eelkõige keskkonnatasude näol. Tõhustada tuleb ka roheliste riigihangete senisest ulatuslikumat korraldamist ja kasutada kõiki muid võimalusi, mis aitavad jäätmeid vältida ja suurendada nende taaskasutust.

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu esitatakse riigikogule.