Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa odavmüük kogub hoogu, Hiina on valmis
Ei ole keeruline mõista, miks Ungari parempoolne peaminister Victor Orban, kes 2000. aastal võõrustas dalai-laamat, kasutas ebasiiraid kiitusi ja isegi vürtsitas neid väljamõeldisega Ungari ajaloolisest koostööst Hiinaga. Weni juhitud valitsus kinnitas, et Hiina pangad rahastavad 1 miljardi euro väärtuses Ungari ettevõtete investeeringuid Hiinasse ja on lubanud osta Ungari võlakirju.
Londonis võeti Wen vastu külmemalt. Ta mõistis hukka kriitika inimõiguste teemal. Sõlmiti mõni väheoluline kokkulepe, nagu Hiina sigade ja kanade import. Briti peaminister David Cameron mainis vajadust vastastikusele ligipääsule Euroopa ja Hiina turgudele.
Ühine element nii Ungaris kui ka Suurbritannias oli Hiina pakkumine finantseerida vastavate riikide investeeringuid Hiina. See on uus areng. Alles hiljuti võttis Hiina Euroopast arengulaene: Pekingi lennujaama Terminal 3 ja hilisemad Hiina alternatiivenergia investeeringud toetusid miljarditele eurodele Euroopa laenudele.
Näib, et vaeste riikide hulgast välja kasvanud Hiina on mõistnud vastastikuse järelandmise vajadust. Sel suvel vaatab EL üle koostöö suurte arenguriikidega, peamiselt Hiinaga. Euroopa võib pakkuda tingimusi, mis sobivad tõusvale jõule, mitte arengumaale.
Veelgi enam, vaatamata Weni peapesule inimõiguste kritiseerijate suhtes, on sõnum ise kohale jõudmas. Weni Euroopa ringreisi eelõhtul lasti kaks režiimi oponenti vabadusse. Tõsi, üks neist oli 3,5 aastast ära kandnud kolm ja teist süüdistatakse endiselt maksudest kõrvale hoidumises. Kuid žesti ei maksa ka alahinnata. Hiina on teinud järeleandmisi: varem näis, et mida kõlavam ja sümboolsem juhtum, seda karmimalt Hiina võimud reageerivad. Hiina teab, et tal on probleeme Euroopa avaliku arvamusega. Sellega tuleb arvestada seda enam, kuivõrd kasvab Hiina majanduslik kohalolek.
Viimane Weni külastus Saksamaale tähendas vaid äri. Hiina tellis Aibrusilt 88 lennukit. See oli kahepoolne kohtumine.
Weni visiit räägib palju Euroopa olukorrast. Esiteks, Euroopa perifeeria on demoraliseerunud ja mõnel juhul nõus sõlmima lepinguid kas või saatanaga. Samal ajal kohanduvad Euroopa endised ülemvõimud Hiina uue rahvusvahelise üleolekuga, millele saab vastukaalu pakkuda vaid suurema Euroopa ühtsuse - eesmärk, mida praegu ei toetata.