Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koolimaja ostmine takerdus käibemaksuvaidlusse

Koit Brinkmann 15. juuli 2011, 00:00

"Keila vald on jätkuvalt seisukohal, et tal puudub nii lepingust kui ka seadusest tulenev kohustus tasuda/hüvitada RKASi nn käibemaksukulu," kirjutas Keila vallavanem Jaan Alver eelmisel nädalal RKASi juhatusele ja nõukogu liikmetele. Kirja said ka rahandusminister Jürgen Ligi ning riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Jutt on 330 000 euro suurusest summast, mida RKAS nõuab Keila vallalt ning mida vald ei ole nõus maksma.

Peagi saab aasta, kui Alver võttis ette RKASiga 2005. aasta kevadel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu. RKAS ehitas Laulasmaale kooli, mis anti vallale kahekümneks aastaks üürile.

"Võtsin Keila vallavanema kohuseid täitma asudes endale esimeseks asjaks valla finantsseisu väljaselgitamise, sealjuures vaatasin üle valla suuremad lepingud ja nendest tulenevad kohustused," rääkis Alver.

Kooli üürile kulus liiga palju raha. Kuna kõige suurema osa kuludest võtab Laulasmaa kooli üürimakse, süvenes vallavanem lepingusse ja leidis, et see on valla jaoks kallis.

Finantsspetsialistidega konsulteerimise ning mitme finantsanalüüsi koostamise järel leiti, et valla kulude optimeerimise huvides peaks lepingu RKASiga lõpetama ning pangalaenuga hoone maksumuse refinantseerima.

Jaanuari alguses võttis valla volikogu vastu vastava otsuse ning riigihanke tulemusena sõlmiti kevadel UniCredit Bankiga laenuleping.

Kuid hoonestusõiguse tagasiostmise läbirääkimiste käigus selgus üks põhimõtteline vastuolu. Nimelt eeldas vald, et ostuhinnaks on ehitustöö maksumuse jääkväärtus 3,71 miljonit eurot. Sellist summat kajastab ka valla raamatupidamine.

RKASi arvestuse järgi lisandub aga hoonestusõiguse tagasiostusummale veel sisendkäibemaks 330 000 eurot. RKASi juhatuse liikme Elari Udami sõnul tõlgendab vald lepingut valesti ning omavalitsuse käitumine on arusaamatu. "Vallal on väärarusaam, et käibemaksu ei tulegi hinnale juurde. Kui vald oleks ise ehitanud koolimaja, siis kas ta oleks saanud ilma käibemaksuta - ei oleks ju saanud," selgitas Udam.

"Nad ei saa meile üle kanda enda maksukohustust - seda ei näe ette poolte vahel sõlmitud leping. Korrigeeritud sisendkäibemaks ei ole kulu, mida saaks hoonestusõiguse tagasiostuhinnale juurde lisada," oli aga Alveri seisukoht.

Vastuolu ongi põhimõtteline ja kumbki pool näitab erinevatele seadusepügalatele viidates, et just tal on õigus.

Vald deponeeris hoonestusõiguse ostusumma notari deposiidil ning notar määras asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks 13. juuni. RKASi esindajat notari juurde ei ilmunud.

"Me ei saa seadusest tulenevalt jätta käibemaksu vallalt küsimata," selgitas Udam, et enne selle küsimuse lahendamist notari juurde ei minda.

Vald kaalub RKASi vastu hagi esitamist. Valla arvestuse järgi hoiavad nad uue laenulepinguga kokku 1,6 miljonit eurot. See on summa, mis oleks RKASi lepingu puhul olnud lepingu jääkväärtus 20 aastat hiljem pärast lepingu lõppemist. Alveri kinnitusel on valla aastased kohustused pangalaenu ja RKASi lepinguga võrreldes samas suurusjärgus, kuid laenulepingu lõppedes 20 aasta pärast oleks vald koolihoone välja ostnud.

Udami arvates on see andmetega manipuleerimine. "Kes saab soovitada laenu intressimarginaaliga 2,32% pluss Euribor, kui meie hind oli 0,7% pluss Euribor, ja öelda, et see on odavam?" küsis ta.

Alver ei eitagi intresside erinevust, kuid nimetab, et lisaks RKASi soodsale intressile lisandub koormav teenustepakett (järelevalve, haldus, hooldus, ettemakstav remondiraha), millele lisandub käibemaks. Käibemaksu arvestatakse ka intressidele.

Mis saab edasi, kui käibemaksuküsimus ei lahene?

"Ma näen lahendustena kaht varianti: kas me suudame kokku leppida praegu jõus oleva üürilepingu (sisuliselt on see kapitalirendileping) muutmises kapitalirendipõhiseks lepinguks ilma teenuspaketti lisamata või kui kokkulepe jääb saavutamata, peame esitama RKASi vastu hagi Harju maakohtusse," sõnas Alver.

Eile arutati vaidlust põhjalikult ka RKASi nõukogus. Nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul otsustati Keila vallale teha uuesti kompromisspakkumine. Sellega loobub RKAS teenuste vahendamisest ning pakub vallale kolm korda väiksemat intressimarginaali, kui see on UniCredit Banki ja valla vahelises lepingus.

Intervjuu Keila vallavanema Jaan Alveriga.

Arutasime seda teemat nõukogus väga põhjalikult. RKAS on algusest peale väljendanud valmisolekut leping lõpetada. Kuid me ei saa kokku leppida selliselt, et käibemaks jääb tasumata.

Minu hinnangul Keila vald uue laenuga pigem kaotab, kui võidab. Nad on rehkendanud oma kokkuhoiu suuremaks, kui see tegelikult tuleb. Saan vallavanemast aru, ta püüab valla finantsolukorda parandada. Kuid see kokkuhoid on näiline. Millalgi tuleb amortisatsiooni ja remondifondi peale ikkagi kulutada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing