Veo hinna kasvatajad annavad alla. Kütuse kallinemine lõppeb

Tanel Raig 25. juuli 2011, 00:00

Arco Transpordi müügidirektor Andrus Kuusk ütleb, et kütuse hinna osa transpordikulus on 30-50%. Seetõttu on kütusel transpordi hinna kujunemisel oluline roll. "Mis aga maailmaturul toimuma hakkab, on raske ennustada. Kui järjekordset majanduskriisi ei tule, siis hinnad pigem tõusevad," usub Kuusk.

Analüütikud kütusehindadele suurt tõusu järgmisel aastal enam ei näe. Rahandusministeerium ootab makromajanduspoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul vaid väikest mootorikütuste hindade tõusu. Naftat tarbivate suurriikide majanduste kasvuhoos on näha aeglustumismärke ning 2012. aasta naftafutuurid on selle aastaga võrreldes vaid veidi kõrgemal tasemel. Kui tänavu kasvavad mootorikütuste hinnad aasta kokkuvõttes 10%, siis järgmisel aastal Pungase prognoosi järgi 2%.

Panga aastaprognoos juba ületatud. Swedbanki makroanalüütik Elina Allik möönab, et nende tänavuse aasta prognoosi on nafta hind juba esimese poolaastaga ületanud - Swedbanki prognoos oli 105 dollarit, esimese poolaasta tulemus 110 dollarit. Uuel aastal aga hakkab maailmamajanduse aeglasem kasv nõudlust kahandama ja selle kaudu alaneb ka hind.

Swedbanki maanteetranspordi osakonna juht Marko Lukk lisab siiski, et vaatamata maailmaturu prognoositavale hinnalangusele ei pruugi see kajastuda Eesti kütusehindades. "Praegu on Eesti kütusemüüjate marginaalid väga väiksed. Kindlasti soovitakse marginaale suurendada," leiab ta.

Statoil seevastu ütleb, et kütuse hinna olulisim mõjutaja on hoopis asjaolu, kas valitsus otsustab kütusega seotud makse muuta. Eesti Statoili kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsi sõnul moodustavad Euroopa Komisjoni andmetel maksud (aktsiisimaks, käibemaks ja miinimumvarumaks) praegu diislikütuse jaemüügihinnast Eestis 49%. "Seega tuleb ettevõtjatel 2012. aasta eelarvet tehes loota, et maksud jäävad senisele tasemele, mitte ei tõuse," ütleb Pauts.

48% jaemüügihinnast on ka maailmaturuhind, mis muutub Pautsi sõnul iga päev. Järgmise aasta hinda ta jaemüüjana prognoosida ei soovi.

Masu järel pääses transpordi hinda mõjutama ekspordi kiire kasv. Vedajatel oli majanduskriisist väljudes veovahendeid vähem ja suurenenud nõudlus võimaldas neil hindu mõjutada. Järgmisel aastal väliskaubanduse areng hindadele nii suurt mõju enam ei avalda. Esiteks võtab hoogu maha väliskaubanduse kasv. Pungase sõnul toimub oluline pidurdus nii ekspordi kui ka impordi puhul.

"Järgmisel aastal on oodata peamiste kaubanduspartnerite nõudluse kasvu mõningat aeglustumist ja see kajastub paratamatult ka siinsete eksportivate ettevõtete näitajates," ütleb Pungas. Sel aastal oli ekspordi kasvu taga kiire kriisijärgne taastumine osas eksportivates valdkondades. Edaspidi toimub stabiliseerumine tagasihoidlikuma mahtude suurenemisega.

Rahandusministeeriumi hinnangul kasvavad nii kaupade eksport kui ka import järgmisel aastal püsivhindades 6,2%. Pungas möönab, et kiire ekspordi kasvu taga on üksikud ettevõtted, mis järgmisel aastal enam üldpilti nii palju ei mõjuta.

Naljaga pooleks öeldakse, et jälgima peab Ericssoni prognoose, kelle Tallinna tehase tegevusest sõltub transporditeenuse nõudluse ja pakkumise vahekord Eestis.

Vedajad pehmendavad väliskaubanduse mõju. Väliskaubanduse kasvu mõju transpordi hinnale pehmendab ka transpordisektor ise, mis on veovahenditesse investeerimisel teenuse nõudlusele taas järele jõudnud.

"Transpordisektor reageerib väliskaubanduse kasvule suhteliselt kiiresti - soetatakse uut tehnikat või leitakse alternatiivseid lahendusi (merevedu, raudtee jne). Siiani pole hinnad hüppeliselt kasvanud ja usun, et seda ei juhtu ka tulevikus," kinnitab Kuusk.

Marko Luku hinnangul võib veo hinda järgmisel aastal mõjutada ka tööjõupuudus.

Transporditeenuse hindade suurim mõjutaja on siiski nõudluse ja pakkumise vahekord. Loomulikult on oma osa ka kütusel ja regulatiivsetel meetmetel, nagu seadused ja maksud, kuid hinnataseme paneb paika turg. Seda, milliseks nõudluse ja pakkumise vahekord Eestis järgmisel aastal kujuneb, on väga raske ennustada. Naljaga pooleks võib öelda, et see sõltub Ericssonist, kellel on kuuldavasti oluline osakaal Eesti transporditeenuse ostmisel.

Meie transporditeenuse maht peaks järgmisel aastal jääma vähemalt samale tasemele või kasvama. Näeme kasvu sisseostetava laoteenuse ja sellega seonduva kohaliku transpordi vallas.

Igasugused hinnamuutused nõudlusahelas on ebameeldivad ja lisavad pinget pakkumisahelasse. Üldjuhul ei ole meil võimalik sisendhindade muutust oma kliendile otse edasi suunata. Seetõttu tegeleb ABB pidevalt lahenduste otsimisega, kuidas toodangu omahinda vähendada. Sealhulgas otsitakse võimalusi ka tarneahela optimeerimiseks.

Üldjuhul on ABB-l fikseeritud aastased hinnad, kuid pole välistatud, et kontrollime pisteliselt oma lepingute hinnataset, küsides turult ühekordseid veohindu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing