Rahvusvahelise partneriga Euroopa raha juurde

EASi innovatsioonidivisjoni areduskonsultandi Arvo Antoni sõnul saavad ettevõtted Euroopa Liidu kaasrahastusvõimalust kasutada oma toote arendamiseks või suure lisandväärtusega toote väljatöötamisega tegelevas projektikonsortsiumis osalemiseks.

Projekti raames tehtavat teadus- ja arendustegevust kaasrahastab EL kuni 75% ulatuses. Muid tegevusi (projektijuhtimine, koolitused, osalemine rahvusvahelistel konverentsidel) rahastatakse 100% ulatuses. Samas hoiatab Anton, et projektikonsortsiumite kokkupanek on vaevarikas, projektide kirjutamine ajamahukas ja konkurents raha saamiseks üsna tihe (keskmiselt saab toetust iga viies projekt). Seega tasub selle kõigega vaeva näha, kui ettevõttel on nagunii plaanis oma toote arendamiseks teadus-arendustööd teha või tellida.

Samas on Eesti ettevõtted raha taotlemisel siiani üsna edukad olnud. EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla kinnitusel sai eelmises analoogses taotlusvoorus toetust 11 Eesti osalusega projekti. Euroopa Liidu panus nendesse projektidesse oli kokku 2,24 miljonit eurot.

Anton ütleb, et suurim tõenäosus on toetust saada projektiideel, mis on uuenduslik ja omab potentsiaalselt üle-Euroopalist tähendust või on muul kombel väga suure sektoriaalse mõjuga.

Eelmisest taotlusvoorust võib Eesti ettevõtete tööstusega seotud projektidest esile tõsta Metallurg Engineeringu, kelle eestvedamisega projekti raames töötatakse välja uudne tehnoloogia, mis suurendab alumiiniumisisaldusega prügist puhta alumiiniumi saamise efektiivsust.

SNC Promex osaleb aga projektis, mille eesmärk on vähendada kulumisest ja hõõrdumisest tulenevaid kulusid tööstuses, kasutades hüdrauliliste pindade töötlemisel uudset lasertehnoloogiat.

Meetmega rahastatakse ainult konsortsiumite esitatud projekte. Konsortsiumid peavad olema rahvusvahelised - osalema peab vähemalt kolm VKEd kolmest erinevast ELi riigist. Lisaks peab olema kaasatud kaks teadus- ja arendusasutust, kellelt tellitakse teadus-arendusteenust. Need on miinimumnõuded, kuid Antoni kinnitusel on projektikonsortsiumid enamasti suuremad, hõlmates 10-15 partnerit.

Samas peab igal partneril olema projektis kindel roll ja lisandväärtus, mida ta konsortsiumisse toob. "Seega, partnerite otsimisel ei tasu pöörduda mitte oma sõprade poole, vaid leida asutused, kes toovad projekti lisandväärtust," rõhutab Anton. Selliste partnerite leidmiseks välisriikidest on abiks internetis olevad koostöövõrgustike andmebaasid.

Metallkonstruktsioonide ja -detailide tootja AS Lapi MT on osaline materjaliteadusega seotud projektis. Taanlaste, inglaste ja prantslastega töötatakse välja uudset komposiitmaterjali, mis sisaldab värvilisi mikrokapsleid. Löögi korral muutub sellise materjali pinnal värv. See annab olulist infot vigastuse kohast ja ulatusest ning võimaldab tekkinud vigastust kiiresti parandada.

AS Remedium veab kalakasvatuse valdkonnas projekti "Apapond". Projekti eesmärk on biofiltrite taastumiseks kuluva aja vähendamine intelligentse biofiltrite kontrollsüsteemi väljatöötamise abil. Reaalajas toimiv monitooringusüsteem kontrollib bakterkultuuri elujõulisust ja ainevahetuse aktiivsust.

Automaatne kogumissüsteem eemaldab üleliigsed bakterid ja säilitab need. Biofiltri kahjustumise korral kultiveeritakse säilitatud kultuurid filtri kiireks taastamiseks.

Projekti eesmärk on kiirendada biofiltrite taastumist säilitatud bakterite rekultiveerimise teel. Kalakasvatuse tootlikkus suureneks sellega 15%.