Märgid majanduse jahenemisest viisid kulla rekordilainele

Birjo Must 05. august 2011, 00:00

"Praegune hinna tõus on lihtsalt teada-tuntud probleemide, USA enneolematu võlakoorma ning Kreekast alguse saanud ja peagi kogu Euroopat haarava võlakriisi jõudmine masside teadvusse," sõnas Tavidi omanik ja nõukogu esimees Alar Tamming.

Kulla kohese tellimuse hind sööstis kolmapäeval New Yorgis 1671,82 dollarile untsi eest, mis ületas 1661,95 dollarilist rekordit teisipäeval, kirjutas Bloomberg. Kulla detsembri tellimuse hind tõusis eile New Yorgis 0,3% 1671,8 dollarile untsi eest, lüües sellega kolmapäevast 1675,9dollarilist tipptulemust. Kulla hetkehind oli kolmapäeval rekordiliselt 1,672,80 dollarit unts.

Kulla hinna tõus on Tammingu kinnitusel tingitud sellest, et kuld on peaaegu ainuke poliitikutest sõltumatu raha ja seda ei saa valitsused oma suva järgi suurendada. Väide, et kuld on metall nagu teised metallid Tammingu sõnul ei tööta, sest inimene on seda alati kasutanud rahana ja poliitilise deklaratsiooniga ei ole seda võimalik muuta. "Kulla hind näitab maailma pangandussüsteemi palavikku ja see haigus on järjest süvenemas," prognoosis kullaärimees.

Hind kasvab üheteistkümnendat aastat. Kulla hetkehind on viimase kuu jooksul tõusnud 11%. Kasv toimus ajal, mil USA seaduseandjad tegid pingutusi, et ära hoida maksejõuetust ning tõstsid riigivõla piiri enne 2. augusti tähtaega. Moody's Investors Service ja Fitch Ratings küll kinnitasid oma AAA reitingud USA-le, kuid hoiatasid, et reitinguid võidakse alandada, kui seaduseandjatel ebaõnnestub sätestada võla vähendamise meetmeid ning suurriigi majandus nõrgeneb.

"USA võlaprobleem on nüüdseks lahendatud ja mured Euroopas kerkivad taas päevakorrale, see aga hoiab kulla hinnatrendid muutumatuna," rääkis China Merchants Futures Co analüütik Hou Shufeng Bloombergile.

Hinnaline kollane metall liigub 11. järjestikuse kasvuaasta suunas. Heade tulemuste taga on kasvav investeerimise nõudlus ja kokkuostmine keskpankade poolt. Bloombergi andmetel kasvasid osalused börsil kaubeldavates toodetes teisipäeval 2173,923 tonnini, mis on läbi aegade kõrgeim tase. Varad, mis moodustasid 31. detsembril kokku 2097,231 tonni, on tõusnud seitse järjestikust perioodi.

Möödunud kuul lisasid Tai, Lõuna-Korea ja Kasahstan oma reservidesse 2,4 miljardi dollari väärtuses kulda. Sel aastal on oma osalusi juba kasvatanud Mehhiko ja Venemaa, kus keskpankurid maandasid sel viisil välisvaluuta reservide amortiseerumist.

Hoog ei näi raugevat. Kuld rallis teisipäeval 2,6%, mis on enim viimase üheksa kuu jooksul. Kasv sai hoo sisse pärast raportit, mis näitas, et USA tarbijakulutused langesid juunis.

Raport suurendas muret, et madalseis uute töökohtade loomises kärbib kasvu. Bloombergi kogutud andmed näitavad, et Ameerika Ühendriikide Tööministeerium võib 5. augustil öelda, et USA tööandjad lisasid juulis 85 000 uut töökohta, võrreldes 18 000 juunis.

"USA majandusel ei lähe hästi ja Euroopa võlakriis on pikaajaline probleem, mis peaks viima kulla hinna aasta lõpuks 1800 dollarile," rääkis Hou.

Ka Tammingu kinnitusel maksab kuld käesoleva aasta lõpuks umbes 1800 dollarit unts. "Praegune tõus on alles suurema tõusu algus ja tõus kestab sinnamaani, kuni riigid hakkavad elama tasakaalustatud eelarvetega ja hakkavad vähendama oma võlakoormat, või maailm läbib hüperinflatsiooni ning toimub rahareform ja käibele tuleb uus raha," rääkis ta.

Kulla hinna tõusu ajal toimub Tammingu sõnul lähiaastatel kindlasti mitmeid kordi 10-20 % hinna korrektsioone allapoole, mille peale teatatakse, et kulla hinna mull on lõhkenud, kuid mis reaalsuses osutuvad vaid tehnilisteks korrektsioonideks. "Täiesti normaalne on, et praeguselt tasemelt on võimalik kullal langeda 1400 dollarini unts ja alles siis jõuda 2000 dollarini. Ning edasisel tõusul on täiesti normaalne et 2700 dollari juures rekordi teinud kuld langeb tagasi 2200 juurde ja alles siis ületab 3000 dollarit," selgitas ta, lisades, et sellised tagasilöögid ei muuda üldist trendi enne, kui rahandussüsteemis on toimunud põhimõttelised muutused.

Tamming prognoosis, et järgmisel aastal ületab kuld 2000 dollari piiri ning jätkab tõusu.

Teiste metallide hind muutumatu. Euroopas tegid Itaalia ja Hispaania kümne aasta pikkuste võlakirjade intressimäärad teisipäeval rekordeid. Selle põhjustasid mured, et kasvavad laenukulutused võivad minema pühkida kokkuhoiumeetmete kasud. Kuld tegi rekordeid kõikjal maailmas, untsi hinnaks oli kolmapäeval 1180,226 eurot, 1027,216 naela, 11426,832 randi ja 1609,331 Kanada dollarit. Kulla hetkehind ja kulla furuuride hind puudutas rekordeid nii Shanghais kui ka Indias.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing