Pangad on jännis sularahaautomaatide võrgustiku plaaniga

"Pankadevaheline analüüsiprojekt on töömahukas ettevõtmine, mille käigus kogutakse järelepärimiste kaudu infot, mis omakorda vajab töötlemist ning analüüsi," selgitas Swedbanki deebetkaartide osakonna juhataja Tõnu Ots. Ta ütles, et pank osaleb analüüsiprojektis, mille eesmärk on analüüsida Balti riike katva ühise ATMide võrgu loomise otstarbekust. Millisel kujul uus võrk täpselt tööle hakkab, on Otsa arvates praegu veel keerukas öelda. "Projekti eelduseks on klientidele olemasolevate tingimuste ja teenuste säilitamine," märkis Ots, viidates, et sularaha väljavõtmine tulevikus tasuliseks ei muutu. SEB e-tehnoloogia divisjoni direktori asetäitja Meelis Nurk ütles, et hiljemalt 2012. aasta alguses peab selguma, kas projektil on perspektiivi.

Teenustasud ei ole ühisprojekti teema. "Teenustasud ei saa olla ühisprojekti teema, kuna see on iga panga ainupädevuses. Kuna projekti eesmärgiks on vähendada sularahakäitluse, masinapargi hoolduse ja muude haldusteenustega seotud kulusid, siis ei ole täiendavate teenustasude teema aktuaalne, täiendavaid kulusid ju ei teki," rääkis Nurk. Nordea panga kaarditoodete juht Poolas ja Baltimaades Margus Aun märkis, et juhul kui ühine võrgustik peaks rakenduma, siis klientide jaoks läheb olukord pigem paremaks. "Sularahaautomaatide võrgustik saab olema palju suurem," lisas ta.

Projekt venib. Aun põhjendas projekti venimist sellega, et tegemist on pikema protsessiga, mis on analüüsifaasis, kuna osapooli on palju. "Loodame jõuda esimeste konkreetsete otsusteni, milline mudel rakendub, selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguseks. Ühine süsteem peaks rakenduma kõige varem 2013. aastal."

Nordea pangast kinnitati, et tingimused jäävad selliseks, nagu nad on olnud seni, st sularaha väljavõtmine ei muutu tasuliseks.

Sampo pank teatas, et kuna antud projekt on algusfaasis ning läbirääkimised võimalike teenustepakkujate vahel alles käivad, siis on praegu ennatlik rääkida võimalikest kokkulepetest ning tingimustest.