Merkel ja Sarkozy: enne distsipliin, siis solidaarsus

Sirje Rank 17. august 2011, 12:32

Saksa- ja Prantsusmaa juhtide sõnul tuleb euroala arstimiseks taastada esmalt distsipliin ja usaldus, alles siis saab rääkida ühistest võlakirjadest.

Euro loomisel jäi peale viimane seisukoht.

Nüüd püütakse tagantjärele vankrit hobuse eest hobuse taha rakendada – eilsel kohtumisel kinnitasid nii Saksamaa kantsler Angela Merkel kui Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et euroala hädade arstimiseks on tähtsaim esmalt taastada distsipliin, usaldus ning euroala riikide majandused ja majanduspoliitika tihedamalt integreerida. Alles siis võib jutuks võtta euroala ühised võlakirjad.

„Ühel päeval on euroala võlakirjad mõeldavad, kuid seda alles Euroopa integratsiooniprotsessi lõpus, mitte alguses,“ ütles Prantsusmaa president. „Selline instrument seaks ohtu kõige stabiilsemad tippreitinguga euroala riigid, mis peaksid andma oma garantiid võlale, mille üle neil kontrolli pole.“

Niisis on Euroopa esipaar sedakorda ühes paadis. Läinud nädalal sattus Prantsusmaa juba ise turgude rünnaku alla.

Selle asemel, et nõustuda ühiste võlakirjadega, ehk sisuliselt välja kirjutada uus tšekk, nõudsid euroala kahe suurima riigi liidrid nüüd eelkõige rahaliidus rangemat distsipliini jõustamist ning tõhusamat koordineerimist liikmesriikide eelarvete planeerimisel. Saksamaa ja Prantsusmaa teevad otsa lahti ka ettevõtlusmaksude baasi ja määra ühtlustamisega. Paremaks juhtimiseks peaksid euroala riikide valitsusjuhid Merkeli ja Sarkozy nägemuse järgi kohtuma majanduspoliitika koordineerimiseks vähemalt kaks korda aastas ning Ülemkogu presidendist Herman van Rompuyst peaks saama rahaliidu eestkõneleja.

Tasakaalus eelarve nõue tuleb aga Sarkozy ja Merkeli arvates sisse kirjutada kõigi euroala riikide konstitutsiooni, nagu on seda juba teinud Saksamaa ning nagu püüab teha Sarkozy, et kindlustada iga hinna eest Prantsusmaa tipptasemel reitingu säilimine.

„Euro on võimaldanud meile palju majandusedu, kuid euro pole üksnes õigus, vaid reeglite kogum, kohustus, distsipliin,“ ütles Sarkozy. „Seega, kui 17 riiki mingi reegli kasutusele võtab, siis pole see soovituslik, vaid kohustus.“

„See on pika perspektiiviga tehtud ettepanek, et opositsioon ei saaks vastutustundlikku eelarvepoliitikat küsimärgi alla seada,“ põhjendas Merkel.
 
Nii nagu lõid euroala reeglite leevendamisega pretsedendi Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder ja Prantsusmaa endine president Jacques Chirac, kui eelarvedefitsiidi normi täitmine raskeks muutus.

Ootamatult naases lauale ka ettepanek kehtestada Euroopa Liidus finantstehingute maks – konkreetse ettepaneku lubavad Saksamaa ja Prantsusmaa rahandusministrid välja käia septembris. Seda liiki maksu ideed on Prantsusmaa edutult levitanud juba läinud kümnendi algusest, et rahastada arenguabi - nüüd on raha vaja euroala enda abistamiseks. Samas Merkeli ettepanek kehtestada sarnane maks pankade päästmiseks tehtud klulude korvamiseks läinud aastal üksmeelse lahenduseni ei viinud.

Merkel toonitas kohtumise lõpul, et ühe suure tõmbega euroala kriisi ei lõpeta. „Me peame töötama järjekindlalt ja sammhaaval, et usaldus tagasi võita,“ ütles Merkel.

Iseküsimus, kas investorid, kes on sundinud Euroopa Keskpanga juba pretsedenditule päästemissioonile Itaalia ja Hispaania võlakirjaturul, et nende riikide laenukulud vaos hoida, ning sundinud nelja Euroopa riigi valitsusi ajutiselt ära keelama finantssektori aktsiate lühikeseks müügi, on valmis ootama? Lühikeste sammude asemel tahetakse näha lahendusi, mis kriisi levikule otsustava punkti paneks – euroala riikide ühist garantiid liikmesriikide võlale või abifondi EFSF olulist suurendamist, millest Sarkozy ja Merkel eilsel kohtumisel samuti keeldusid.

Siinkohal ei saa paraku arvestamata jätta poliitilist reaalsust – eriti Saksamaal on väga suur vastuseis eruoala hädaliste aitamisele. „Jätkuvalt püsib suur lõhe selle vahel, mida vajavad turud ja mida suudavad pakkuda poliitikud,“ nentis ajalehele Wall Street Journal RBSi Euroopa ala ökonomist Jacques Cailloux.

Nii läksid aktsiad eile langusesse ja euro odavnes.

Eilne kohtumine võis tõesti olla väike samm edasi sügavama liidu suunas, kuid ei saa ka välistada, et juba septembris on euroala liidrid uueesti kriisiistungil, et arutada turgude survel euroala päästefondi mitmekordistamist või 2013. aastast euroala ühiste võlakirjade turule toomist, riskides vastasel juhul euro lagunemisega, kommenteeris agentuuriele Bloomberg Jefferies International Ltd ökonomist Marchel Alexandrovich. „Poliitikud on pead jälle liiva alla peitnud.“

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2011, 11:56
Otsi:

Ava täpsem otsing