Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Värvitootjad taastuvad kriisist

Ain Alvela 18. august 2011, 00:00

Värvitootjate ja maaletoojate langus sai teoks kogu ehitussektori allakäigu tagajärjel, iseäranis raskeks muutus paari aasta eest olukord neil, kelle tooted konkurentide analoogidest mõnevõrra kallimast hinnaklassist.

SIA Caparol Baltica Eesti filiaali juhataja Jaan Vikati sõnul oli kriis Caparoli jaoks raske katsumus.

"Põhjus loomulikult ehitusturu mahtude suur kukkumine ja asjaolu, et meie tooted on turul kallimas hinnasegmendis," selgitas Vikat. "Kõigile teada tõde on, et kriisi ajal kannatavadki harilikult kallima hinnaklassi kaubamärgid."

Vikati sõnul tegi ettevõte kriisi ajal suuri muudatusi, alustades personalikulude kokkutõmbamisega seda enam, mida rohkem raskused süvenesid, ning lõpetades investeeringutega kohe, kui ehitusturg hakkas taastumise märke ilmutama.

"2010. aastal tõime turule uue värvi Alpina, mis on suunatud kodumeistrile ehk inimesele, kes ise soovib midagi värvida," rääkis ta. "Sellega kaasnes Caparoli brändi repositsioneerimine. Lisaks avasime Tartus ja Tallinnas poed, mis pakuvad Caparoli tooteid professionaalsetele ehitajatele."

Muudatused täitsid eesmärgi. Vikat lisas, et see kõik see on tehtud tulevikku silmas pidades. "Praegu võime öelda, et müük on selline, nagu planeeritud - müügikäibe kasv üle 30%," märkis ta.

ASi Kemiflora juhataja Peeter Dobrjanski ütles, et firmale oli kriisi põhi mullu esimene kvartal, kuigi just siis möödus 20 aastat esimese värvistuudio avamisest Eestis.

"Siis koondasime inimesi, kaotasime boonused ning kärpisime muid kulusid," selgitas ta.

Dobrjanski sõnul on Kemiflora praeguseks taas uusi inimesi tööle palganud ja ollakse tugevamad kui kunagi varem. "Meie müüginäitajad paranevad kuust kuusse," kinnitas ta.

OÜ Loomulik juht Liina Asu-Raag kinnitas, et tema ei ole kriisiajal jäänud seisma, vaid näinud surutises üksnes väljakutset ning arenguvõimalust, kuigi paljud asjad on tulnud ka ümber hinnata.

"Olen selle paari aastaga leidnud, et minu spetsialiteetidest on savivärv ning savivõõp minu jaoks ennast ammendamas," ütles ta. "Esiteks on savivärv lasuurne ja selleks, et ühtlast tulemust saada, tuleks alt värvida näiteks kaseiinvärviga ja siis kanda savivärv peale, seda ennekõike heledate toonide puhul või kui aluspinnaks on tume savikrohv."

Teiseks võib savivärvi või võõba kulu olla tema sõnul kaseiinvärviga võrreldes suurem, struktuurste pindade ja tumeda savikrohvi puhul kuni 500g/m2.

"Lisaks olen enda jaoks leidnud peenviimistlus-savikrohvid, mida saab käsitleda kui pahtleid ja mille tooni valik võib olla sama lai kui savivärvidel," märkis ta. "Üks asi, mis pole muutunud ei kriisi ajal ega ka pärast seda, on see, et suvekuudel ei ole ühtegi nädalavahetust vaba ning tööpäevad venivad pikaks."

Oma seniseks trumbiks peab Asu-Raag seda, et ta on läinud värvides süvitsi, süübinud mineroloogiasse, kuid mis kõige olulisem, proovinud laboritingimustes toiminud värve ka n-ö reaalses elus, objektidel.

Väiketootja loodab toetustele. "Masu saabus üsna hiilides, peamiselt oli märgata, et klientide soovid muutusid," rääkis ta. "Toona hindasin olukorra kiirelt ümber, võtsin piltikult öeldes riiulil tolmu koguva MTÜ HääOmi ning puhusin sellele uue elu sisse."

Asu-Raag ütles, et idee on MTÜ abil luua midagi restauraatorite kooli taolist Mooste mõisasse.

"Juhul, kui saab raha selle asutamiseks ja avaneb võimalus maksta õiglaseid tasusid meistritele, võib sellest midagi ilusat tulla," möönis ta. "Ruumid on suured, koolitustel käijad jäävadki käima ning inimesed, kellega viimasel ajal olen hakanud selles keskkonnas koostööd tegema, on meeldivad, abivalmid, tunnevad oma valdkonda, on realistid ning oskavad vajadusel kohaneda muutuvate oludega, mis tundub viimastel aastatel kõige olulisem."

Tulevikus soovib ta asutada naturaalsete materjalide e-poe ning usub, et uued tegevussuunad peaksid olema ajast ja mõtetest tegelikult paar sammu eespool.

"Seni tegelen edasi värvide ja enda arendamisega ning värvide retseptikogumiku väljatöötamisega," kirjeldas ta.

ASi Akzo Nobel Baltics peadirektor Piret Minn märkis, et tööstustarbijatele orienteeritud ärisuundadel on praeguseks langusest tõesti saanud kasv ning seda tõenäoliselt paljuräägitud ekspordi toel, ehitus- ja remonditurul ta aga kasvu veel ei näe.

Hoonete soojapidavus on projektipõhine töö. "Tootmine kontserni teistele müügiüksustele, mis asuvad stabiilses ja jõukas Skandinaavias ning alati arenguid pakkuval Venemaal, on meid ikka heitlikel aegadel turvanud," kirjeldas Minn. "Selles tootmisüksuses tegutseb meil ka tootearendus, mis on paaril viimasel aastal välja tulnud olulist tähendust omavate toodetega, milleks on alküüdemulsioonidel põhinev puidukaitse ja kõrgtehnoloogiline spordiväljakute lakk. Esimene neist põhineb taastuva toormeressursi (taimeõli vees) kasutamisel, teine on teadmistemahukas kvaliteettoode."

Peadirektor on seisukohal, et soojapidavuse paketid, mida nüüd on saastekvoodi raha eest hakatud ellu viima, on rohkem tehnoloogia kui toode, mis eeldab oskust, peab tervikuna omama sertifikaati ja värv on sellest vaid üks osa. Seetõttu ei saa värvitootja siin tema hinnangul eraldi palju ette võtta.

"Kogu protsessi komplitseeritust arvestades ei ole me oma toodetega selles valdkonnas süsteemselt kaasa löönud, pigem n-ö projektipõhiselt," selgitas ta.

Saastekvootide rahast tekkiv võimalus turule rohkem toota ja müüa on peaasjalikult teise poolaasta teema.

Momendil on minu teada töös üksikud objektid ning käib vilgas tegevus projekteerimishangete ja töövõtu hangete tegemiseks. Suurem osa sellest rahast tuleb ehitusse alles järgmisel aastal.

Siiski - säärane rahasüst võib tõesti turgu tuntavalt turgutada.

Loomulikult on meil soov osa saada planeeritavate tööde tarvis vajaminevate toodete müügist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing