Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtlusõpet vajavad nii töövõtjad kui ka tööandjad

Krista Tuulik 23. august 2011, 00:00

Hiljutise majandussurutis käigus võis üha rohkem ja rohkem kuulda nii poliitikute kui ka majandusinimeste suust tõdemust, et on vaja mahukamalt arendada ettevõtlust ja ettevõtlusõpet. Käivitati mitmeid täiendkoolitusi, programme ja muid meetmeid, et inimesi õigele teele suunata.

Kindlasti on ettevõtlus just see, mis aitab rasketel ja tegelikult ka parematel aegadel nii inimesi kui ka riigi majandust edasi. Miks on siis ikkagi nii, et Eurobaromeetri 2007. aasta uuringu andmetel ei olnud 61% eestlastest mõelnudki oma ettevõtet luua ning vaid 5% tööealisest elanikkonnast tegeles ettevõtlusega?

Täpseid vastuseid sellele küsimusele ei ole kindlasti mitte kellelgi, kuid minu arvates tasub välja tuua vähemalt kolm põhjust. Esiteks - ettevõtluse arendamisele suunatud õpe on puudulik; teiseks - meil pole erinevalt näiteks Ameerika Ühendriikidest välja kujunenud ettevõtlikkust ja riskide võtmist soosivaid traditsioone; kolmandaks - kuna puuduvad ettevõtluse traditsioonid ja ka õpetamise traditsioonid, siis pole ka nende kahe osapoole vahel välja kujunenud head koostööd, mis aitaks kaasa uute ettevõtjate koolitamisele.

Ettevõtlik inimene ei ole vaid ettevõtja. Millegipärast on välja kujunenud arvamus, et ettevõtlusõpe ja sellega kohe seonduv mõiste ettevõtlikkus on vajalikud ainult nendele inimestele, kes plaanivad asutada oma äri ehk siis ettevõtte. Nii jääb mulje, et ülalmainitud statistikal põhinedes pole pea 95% tööealisest elanikkonnast vaja selle temaatikaga tegeleda.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel kokku kutsutud Ettevõtlusõppe Mõttekoda sõnastas ettevõtliku inimese ideaali - "Mõtlen loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin". Ettevõtlikku inimest iseloomustavad väga paljud positiivsed omadused, nagu näiteks aktiivne eluhoiak, initsiatiivlikus, loomingulisus, suhtlemisoskus jne.

Kas need on oskused, mida vajavad vaid need, kes plaanivad tegeleda oma ettevõtte rajamisega? Minu arvates on need kindlasti sellised omadused, mida vajavad samapalju ka töövõtjad. Ei ole ju enam nii, et "mõisa köis las lohiseb" ja tööandja vaadaku ise, kuidas oma eesmärgid saavutab. Ning ega siis ettevõtlikkust vaid tööalase hakkama saamisega seondu. Ka isikliku elu õnnestumised ja ebaõnnestumised vajavad hakkama saamiseks kõiki neid omadusi.

Eksimine on edu alus. Ühiskonna arengu tagavad liikmed, kes julgevad unistada suurelt, tahavad riskida selle nimel, et oma unistusi täide viia ja ei karda sellel teel eksida. See viimane aga nõuab rohkemat, kui vaid tavateadmisi ja -oskusi. Nõuab nii isiklikke õigeid hoiakuid kui ka ühiskonnas levinud väärtusi. Kuidas õppida ja õpetada inimesi kaotama? On ju teada, et nii mõnigi Ameerika ettevõtja ei ole huvitatud koostööst inimestega, kes ei ole vähemalt ühte pankroti oma ettevõtjakarjääris läbi teinud. Äkki ongi meid takistavaks teguriks see, et aastakümnete jooksul ei olnud meil eksimine lubatud?

Ettevõtete roll on teenida omanikku ja olla ka kohaliku ühiskonna teenistuses. Esimest neist huvitab kasu ja kasu ei ole alati ainult kasumi teenimine. Teine on huvitatud tasutavatest maksudest, kuid kindlasti ka kohaliku ühiskonna arengust. Ettevõtjad kurdavad, et õppeasutustest tulevad noored ei oma tööks piisavalt ettevalmistust. Selleks, et seda probleemi lahendada, ongi ettevõtjad ning ettevõtete võtmeisikud oodatud osalema nii õppekavaarenduses, õppeprotsessis mentorite ja treeneritena, praktika juhendajatena ja praktikabaasidena. Selliselt osaledes ongi tuleviku kasu see, et tööjõu järelkasv vastab ettevõtete ootustele ja tagatud on ka ühiskonn jätkusuutlikkus.

Õnneks täna paljud ettevõtted ka nii toimivad. Möödas on ajad, kus tööandjate esindajad vastavad kõrgkooli soovile kutsuda tippspetsialist tudengitele esinema, et neil ei ole võimalik kulutada oma ressurssi, eelkõige inimressurssi põhitegevusega mitte seotud kõrvaltegevuseks. Näiteks Teenusmajanduse Koja üheks eesmärgiks on just väärtustada investeerimist haritud tööjõudu, kõrgkoolidega koostööst huvituvad ka mitmed teised ettevõtlusorganisatsioonid.

Sellises olukorras ainulaadne roll erakõrgkoolil, et sidustada nii ettevõtlus kui ka haridus. Peab ju erakõrgkool tagama püsimajäämise ettevõtjana ja tagama ka kvaliteetse hariduse, mis võimaldab lõpetajatel tööd leida ja teha ning kohaliku ühiskonna arengus kaasa rääkida.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing