Läti-Leedu kruvivad Eesti elektribörsil hinda

Alyona Stadnik 23. august 2011, 00:00

Ettevõtjatel pole kasu ka hinna fikseerimisest, sest uue aasta hinnaläbirääkimised tuginevad eelmise aasta keskmisele hinnale.

"See on üks pätitemp lõunanaabrite poolt meie vabatarbijatele ja kaua seda olukorda taluda ei ole enam võimalik," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Tema sõnul veab lühiajaliselt Eestis elektribörsil kaubeldavat elektri hinda üles meie naabrite Läti ja Leedu suur elektri defitsiit. "Ja kuigi on ammu lepitud kokku Läänemere riikide peaministrite ja Euroopa Komisjoni presidendi tasemel Nord Pool Spoti elektribörsi käivitamine Lätis-Leedus, ei ole seda suudetud siiani nendes riikides poliitilise soovimatuse tõttu teha," kommenteeris Veskimägi. Sisuliselt peab Eesti vabaturutarbija konkureerima Läti-Leedu tarbijatega, aga tal puudub võimalus saada osa nende riikide tootjate potentsiaalsest pakkumisest, selgitas Veskimägi.

Elektri tootjaid liiga vähe. Eesti Energia energiakaubanduse direktori Margus Valsi sõnul sarnaneb olukord 2010. aasta suvega, kui Eesti ja Soome elektrienergia hinnad liikusid samuti ühtemoodi. Valsi sõnul on selle põhjus see, et elektrienergia pakkumine regioonis on vähenenud enam kui elektrienergia nõudlus.

Olukorra parandamiseks on vaja rohkem pakkumist. "Rohkem tootjaid, rohkem tarbijaid tagavad efektiivsema elektrituru ja tänu erineval viisil ning erinevatest allikatest toodetud elektrile tagavad ka tarbijale igal ajahetkel parima elektri hinna," sõnas Veskimägi.

Tema hinnangul kujuneb elekter Eestis kõige kallimaks tulevikus juhul, kui oleme väike isoleeritud energiasaar, kus toodetakse enamik elektrit ühest fossiilsest allikast ja ühel viisil. "Seega 2013. aastal hakkab avatud turg konkurentsituruna tööle, kui meil on piisavalt ühendusi, et siia saaks oma elektrit müüa palju erinevaid tootjaid ja me ei sõltuks ühe tootja suvast," põhjendas Veskimägi.

Hingerahu mõttes fikseeri hindu. "Kõigi jaoks on elekter kallimaks läinud. See on arenenud maailma paratamatus," kommenteeris Estonian Celli finantsjuht Artjom Sokolov. Eesti tõenäoliselt kõige suurem elektritarbija Estonian Cell ostab elektrit pikaajalise lepinguga, mis kestab kuni 2012. aasta lõpuni, neid hinnakõikumised ei mõjuta. "Meil on turupõhine fikseeritud hind, mida igal ettevõttel on võimalik fikseerida," lausus ta. Sokolovi sõnul tasub hingerahu mõttes mingi osa elektri hinnast fikseerida ja mingi osa võib jätta vabale turule, kui elektri osakaal ettevõtte tootmiskuludes on väga suur. "Meil on elekter praegu suurim kuluartikkel otsekuludes, miljon eurot kuus kulub elektri peale," rääkis Sokolov.

Eesti liitus eelmise aasta aprillis Põhjamaade ühise füüsilise elektri börsiga Nord Pool Spot, mis asutati 2002. aastal ja on maailma esimene rahvusvaheline elektrienergia börs. Enne seda kauplesid süsteemis juba Norra, Taani, Rootsi, Soome.

Enam kui 70 protsenti nendes riikides tarvitatavast elektrist ostetakse ja müüakse Nord Pool Spoti elektribörsi kaudu.

Tänavu juulis müüdi Eleringi teatel Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonnas rekordkogus - 539 GWh - elektrienergiat, seda tänu Läti ja Leedu suurele elektri defitsiidile ning Leedu elektribörsi kõrgemale hinnale. Sellest 56% ostsid Läti turuosalised, Eesti turuosalised ostsid 41% ning Leedu 4%. Eesti turuosaliste ostetud koguste suurenemine jätkas kasvu.

Repo tarbib 30-40 GWh ja on elektri tarbimismahult Eesti neljas-viies ettevõte. Repo ostab elektrit pikaajaliste lepingute alusel otse elektritootjalt, seetõttu need kõikumised Nord Pool Spotil otseselt ei mõjuta.

Kaudselt mõjutab kõrge hind meid kõiki sedaviisi, et see tekitab kõrge keskmise hinna referentsi 2011. aastaks, st kõrgema 2011. aasta keskmise hinna Eestis, kui oli möödunud aastal.

Tuleval aastal, kui algavad uue aastase lepingu läbirääkimised, käib tootja välja kõrge hinna referentsi eelmisest aastast ja nõuab kõrgemat hinda.

Oletame, et 44 eurot oli aasta keskmine börsihind möödunud aastal, sel aastal tuleb näiteks 55 (kuna meil kestab see anomaalia). Tuleval aastal küsib tootja pikaajalise lepingu hinnaks juba 55 eurot MWh, viidates aasta keskmisele börsihinnale.

See on väga suur hinnatõus ja röövib vabaturul olevatelt ettevõtetelt täiendavalt kümneid miljoneid eurosid.

Estlinki läbilaskevõime on keskmiselt 10% Balti turu kogunõudlusest, kuid seda on piisavalt, et mõjutada elektri turuhinda Eestis ja mujal Baltimaades. Oluline on Nord Pool Spot ka Lätis ja Leedus käima saada, sest praegusel turul ei ole tõhus omada kahte elektribörsi, sest kannatab likviidsuse ja kvaliteedi suhe. Praegu impordib Leedu keskmiselt 65-70% vajaminevast elektrist ning Läti umbes pool vajatavast elektrist.

Kahepoolsete lepingutega elektrienergia füüsiline ost Norrast ei ole praegu võimalik. See oleks võimalik vaid finantsteenuste kaudu, kui Eesti turule tuleb teenusepakkuja, kelle portfelli kuulub näiteks ka Norra hüdroenergia.

Finantslepingute sõlmimiseks on turuosalistel praegu mõistlik pöörduda teenuspakkujate poole, kes tegutsevad Põhjamaades. Ühega nendest oleme allkirjastamas ka bilansilepingut, mis tähendab, et alates septembrist on meie turul bilansihaldur, kelle tegevuse hulka juba praegu kuulub finantsteenuste pakkumine energiaturul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing