Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Presidendivalimiste suund on pöördumas avatuks

ÄP 25. august 2011, 00:00

Kirjutame presidendivalimistest - Eesti Panga, mitte riigipea. Eesti Panga juht on üks võrdväärne liige Euroopa Keskpanga laua taga, mis ei pruugi olla küll otsustav, kuid siiski oluline kogu Euroopa rahandustuleviku määramisel.

Äripäeva rõõmustab, et esialgsed märgid ennustavad läbipaistvaid Eesti Panga presidendi valimisi. Arvestades, et tegemist on ühe olulisema riigiametiga, peaksid kandidaadi valikupõhimõtted ja tema seisukohad olema selged ja avalikud. Loodame, et debatt käivitub hiljemalt septembriks, mil selguvad võimalikud presidendikandidaadid.

Lai kandidaatide valik. Eesti Panga presidendi valimiste alguseks oli aprill, kui panga nõukogu otsustas mitte pikendada asepresidentide Rein Minka ning Märten Rossi ametiaega. Edaspidi on vaikselt kaalutud ja arutatud kandidaate. Eile sai teatavaks, et Eesti Pank avalikustab keskpanga presidendiks kandideerivate isikute nimed järgmise nädala keskel.

Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku selgitusel saavad avalikuks kõikide üles seatud isikute nimed, keda on alla kümne. Meediast on võimalike kandidaatidena läbi käinud näiteks praegune rahandusminister Jürgen Ligi, Maailmapangas töötav Ardo Hansson, Rahvusvahelises Valuutafondis töötav Andres Sutt ja kunagi Euroopa Keskpangas töötanud Andres Tupits. Hiljutiste sündmuste valguses võib nimekirja lisada ka Swedbanki Grupi finantsjuhi kohalt lahkuva Erkki Raasukese. Kõik väärt spetsialistid.

Avalik amet nõuab läbipaistvat valikut. Jah, Eesti Panga presidenti ei valita, vaid määratakse. Põhiseaduse kohaselt nimetab keskpanga juhi ametisse vabariigi president Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Ettepaneku tegemiseks on vaja vähemalt viie nõukogu liikme poolthäält. Seni ongi presidendi valimine toimunud pigem kinniste uste taga. Kuid et tegu on Eesti juhtiva avaliku ametiga, peaks valiku läbipaistvus ja põhjendatus olema elementaarne. On mõistetamatu, miks seni on Eesti Panga presidendikandidaat esitanud avalikkusele oma seisukohad alles post factum ehk juba ametis olles.

Eesti Panga üks põhialuseid on ju sõltumatus. Näiteks just sel eesmärgil on keskpanga presidendi ametiaeg ühekordne, pikkusega seitse aastat. Kuid selle usaldusväärsusesse lööb mõra see, kui oluliselt ametikohad jagatakse nähtamatult ja põhjendamatult, taustaks poliitilised mängud. Kui pole selged valikuprintsiibid ning teadmata kandidaadi seisukohad ja vaated.

Kriteeriumid võiksidki olla väga selged, sarnased töökuulutusele: ladus keelteoskus, majanduskraad, rahvusvaheline kogemus, poliitiline sõltumatus jne. Praegu nad seda veel ei ole. Kuid sellestki ei piisa, kuna ametikoht eeldab rahanduspoliitika suunamist, on olulised ka kandidaadi seisukohad. Viimaseks ongi vajalik debatt.

Poliitiline kultuur. Eesti poliitilisse süsteemi on justkui sisse programmeeritud salatsemine. Alles paari nädala eest kirjutasime, et vastupidiselt avalikkuse ootustele käis suvel hoogne riigiettevõtete nõukogu liikmete vahetamine vaikselt ja põhjendusteta.

Eesti Panga presidendi valimisdebatt oleks selles valguses tervendavaks eeskujuks. Keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik on jätnud sirgeseljalise ja otsekohese inimese mulje, kes suudab murda juurdunud tavasid ja kombeid. Äripäev loodab, et Männik jätkab sama joont.

Küsimus on poliitilises kultuuris. Kas valida põhjamaine avatus või bütsantslik kinnisus, kas riik on ühiskonna teenistuses või vastupidi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing