Hullem on läbi? Või alles ees?

Nobeli-preemia laureaadist majandusteadlane Michale Spence hindas möödunud reedel USA majanduslanguse tõenäosuseks 50%. Tema sõnul võib Ameerikast alguse saav kukkumine levida ka mujale maailma, lisaks Euroopale ka Aasiasse ja arenevatesse riikidesse.

Danske Bank hindab üleilmse majanduslanguse tõenäosuseks 25%, lisaks USA eelarveprobleemidele hõõgub veel euroala kriisis, mille eskaleerumine võib jõuda pankadeni. Muret tekitavad veel juhtivate ELi riikide juhtide võime leida üksmeelt pingelistel hetkedel, Hispaania pankade tugevus, olukord Itaalias ja Prantsusmaal ning ajutise kriisiabifondi EFSF võlakirjade reitingu püsimine.

Värskem sorts õli kriisitulle tuli eile Poola rahandusminister Jacek Rostowskilt, kelle hinnangul peavad suurriigid, eesotsas Saksamaaga, otsustama, kas soovivad iga hinnaga Euro ellujäämist. "Valik on lihtne - solidaarsus või Euroopa kollaps," vahendas EUObserver Rostowski sõnu. Tema kriitika on suunatud Saksamaa presidendi Christian Wulffi suunal, kes teatas eelmisel nädalal, et Euroopa Keskpank ei peaks ostma hädas Itaalia ja Hispaania võlakirju.

USA föderaalreservi endine juht Alan Greenspani hinnangul on Euro murdumas, sest kontrastid Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel on liigsuured. „Euro on murdumas ja murdumise protsess toob murettekitavad raskused Euroopa pankadele,“ lisas Greenspan. „Seda kraami (eurotsooni riikide võlakirjad pankade käes) on alati peetud ideaalseks tagatiseks, kuid on täna järjest küsitavaks muutunud.“

"Kipun toetama pigem Michael Spence'i pakutud tõenäosusi, mis võivad surutise ohtu isegi pisut alahinnata. Tõenäosus on pigem ajas suurenev ning uueks tulipunktiks saab olema eurotsooni lõunapiir," märkis SEB ökonomist Hardo Pajula ja lisas, et kuna ohuallikas on Eestist väljas, peaks iga ettevõtja end suurema pildiga ehk rahvusvaheliste majandusuudistega kursis hoidma.

Swedbanki ökonomisti Annika Paabuti hinnangul prognoosivad nemad uue languse tõenäosuseks 30% ning tuleneb see peamiselt Euroopa riikide majanduste uuest langusest. "Samas ei ole langus samaväärne viimase kriisi mõjuga, kuna Eesti majandus on praegusel hetkel oluliselt tasakaalustatum ning viimaste aastatega on kogutud ka reserve," märkis Paabut ja lisas, et pöördepunktiks uue kriisi tekkimisele või mittetekkimisele on selle aasta teine pool.

Loetelu muret tekitavast võib jätkata, kuid kindlust ei kriisiks ega keeruliste aegade möödumisest ei anna. Kindel on täna vaid see, et kindlat pole veel midagi.

Autor: Alyona Stadnik, Kaisa Gabral