Tamming: tagamata euro teel hukule

Kas Tavid jätkab tänavu samasugusel kasumikursil nagu mullu ja tunamullu? Eurodes teenitakse tõenäoliselt sama palju kasumit kui eelnevatel aastatel, kuid arvestades maailmas toimuvat majandusolukorda, pole euro objektiivne mõõtühik. Kui meeter oleks iga päev ise pikkusega, peaksime me seda ebanormaalseks, kuid valuutade puhul peetakse sellist nn valuutakursside kõikumist normaalseks.

Kulla hind peegeldab praegu tuleviku inflatsiooniootust ja unts kulda on alati olnud unts kulda, seetõttu arvestan iseenda jaoks ettevõtte vara hulka mitte eurodes, vaid kullauntsides. Selle inflatsioonikindla arvestuse järgi on vaja vara säilimiseks iga aasta teenida minimaalselt sama palju raha, kui tõuseb kulla hind. Ehk kui kulla hind tõuseb tänavu 30%, peab omakapital eurodes suurenema kasumi arvel vähemalt 30%, et sisuliselt nulli jääda.

Ligineme kiiresti olukorrale, nagu 90ndate algul, mil rublades vara arvestanud ettevõtted said küll suurt rublakasumit, kuid reaalselt läksid pärast pankrotti. Ettevõtted, kes võtsid arvestuse aluseks Soome marga või USA dollari, jäid püsima. Praegu asendub USA dollar ja Soome mark kulla kui inflatsioonikindla mõõtühikuga.

Kui pikka iga eurole ennustate? Läbi ajaloo on kõik paberrahal põhinevad ja tagamata rahasüsteemid lõpetanud ajaloo prügikastis. Sama saatus ootab ka eurot. Poliitiliste meetmetega on võimalik euro eluiga pikendada, kuid millegi muutmiseks oleks vaja lihtsaid otsuseid, mida on poliitiliselt võimatu ette võtta. Näiteks lähtuda elementaarsest majandusloogikast ja riikidel viia oma eelarved tasakaalu ning unustada ära igasugune defitsiit. Isegi Kreeka puhul peetakse endiselt normaalseks, et laenukoormus endiselt suureneb. Minu mõistus küll ei saa aru, kuidas on võimalik võlgadest vabaneda võlgu juurde võttes.

Kumb majandus peab järgmise aasta paremini vastu, kas USA või Euroopa? Praegune algusjärgus majanduskriis hõlmab kogu maailma. Globaliseerumise tõttu on see kriis suurem, pikem ja hullem, kui arvatakse.

Kui tõenäoliseks peate võimalust, et USA dollarit tabab lähikuudel hüperinflatsioon? Lähikuudel ei pea tõenäoliseks, kuid sellest pole pääsu.

Kas Eestil on praeguses olukorras mõistlikum uuesti kroon kasutusele võtta ja eurost loobuda? Küsimus ei ole kroonis, vaid selles, et võetaks kasutusele juba Cicero poolt aastal 55 formuleeritud lihtsad majandusalased põhimõtted - riigieelarve peab olema tasakaalus, raha peab olema tagatud, maksud olgu madalad ja võlgade hulk peab vähenema.

Kas Te mitte ei arva, et raha avaldub valel kujul, kulla hind tõuseb? Kulla hinna tõus tähendab raha väärtuse langust ehk inflatsioon ei ole mitte hindade tõus, vaid raha väärtuse kukkumine. Laenude andmisel põhinevat rahandussüsteemi pean põhimõtteliselt valeks.

Õige süsteem oleks see, kus raha oleks tagatud ja elektroonilist raha saaks alati ümber vahetada reaalvara vastu.

Mis seis on globaalses majanduses kuue kuu pärast? Keerulisem ja halvem kui praegu. Poliitikud üritavad endiselt leida poliitilisi lahendusi, et surnut ellu äratada, ehk raha, mida enam ei ole ja mis on ära kulutatud, mingi poliitilise hookuspookusega juurde tekitada, ja ajakirjandus haarab kinni igast positiivsest uudisest, et kirjutada, et kriis hakkab varsti mööda saama. Süvaanalüüse Nikolai Kondratjevi majandustsüklite ja raha olemuse üle veel ei toimu, need hakkavad aset leidma hiljem.

Kas Eesti valitsus on teinud vea, andes pensionifondid juhtida kommertspankadele, kes on suure osa pensionirahast nüüdseks ära hävitanud? Jah, see oli suur viga, see oli kasulik aktsiadiileritele ning pankadele, sest sundis kodanikud pensionifondide kaudu aktsiaomanikeks hakkama. Seda saaks veel parandada, kuid kahjuks on praegu pensionifondidel Eestis keelatud hoida vara füüsilises kullas.

Kahjuks on ka Eesti valitsusel psühholoogiliselt praegu väga raske midagi muutma hakata, isegi juhul, kui nad ka mõistaksid, et pensionivara kullas hoidmine oleks kasulikum, sest kollektiivsed mõttemustrid ei luba seda ja töötaja, kes selle ideega lagedale tuleks, võidaks lahti lasta.

Olete öelnud, et praegune rahandussüsteem kukub lõplikult kokku hiljemalt 2015. aastal. Kas Eesti-suurune riik saab majanduslikult iseseisev olla? Saab. Ühe teadlase uurimus väidab, et rahandussüsteem on praegu loodusseadustega vastuolus, mis tähendab seda, et puudu on variatiivsus, kuid efektiivsus on viidud maksimumini.

Looduses on aga edukad need süsteemid, kus variatiivsus ja efektiivsus on tasakaalus. Variatiivsus tähendaks panganduses erinevate rahasüsteemide ja pangandusmudelite konkurentsi ja efektiivsus on kasumlikkus. Pangad on väga kasumlikud, kuid konkureerivate süsteemide puudumise tõttu väga haavatavad.

Kuidas mõjutab hiljutine langus Eestit? Praegu toimuv on kõik suure kriisi osa. 2008. aastal alguse saanud kriis ei ole lõppenud, sest ühtegi kriisini viivat põhjust ei kõrvaldatud. Eestile tähendab see kriis seda, et inimesed muutuvad vaesemaks. Keegi peab kinni maksma võetud laenud ja pankade kasumid, need makstakse kinni inflatsiooni ja elatustaseme languse kaudu.

Ma ei usu, et kullal oleks maagiline baasväärtus, mis peaks läbi aegade püsima. Kui teda piisavalt palju ostetakse, tema hind ka langeb.

Mina ilmselt usuks metsamaa väärtusesse rohkem kui kulda, Eesti metsamaa väärtus on püsinud ühtlasemana. Samas on metsal väärtus, kui on olemas tarbimine. Kui ühel hetkel maailmas puittooteid vaja ei ole, on ka ekvivalendi väärtus väike.

Et kuld on inflatsioonikindel, ei pea paika. 1980. aastal jaanuaris maksis kullaunts 850 dollarit, kaks aastakümmet hiljem, 1999. aastal, oli see langenud 250 dollarile. Samuti ei saa öelda, et kuld ei sõltu poliitikutest. Sel kuul möödus 40 aastat, mil president Richard Nixon sidus dollari kullast lahti ning seda tegid ka teised riigid.

Kulla hinna langus lõppes tosinkond aastat tagasi alles pärast seda, kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja maailma juhtivate riikide keskpangad leppisid 1999. aasta 26. septembril kokku (Washingtoni lepe), et piiravad kulla müüki viie aasta jooksul 2000 tonnini, et säilitada kulla osatähtsust üleüldises finantssüsteemis, sest üheksakümnendate lõpus oli kuld väärtust minetamas. Lepet on pikendatud kahel korral ning praegune kokkulepe (tõsi, ilma IMFita) kehtib septembrini 2014. Kulla hinna praegusele tõusutsüklile panid aluse keskpankurid oma otsusega piirata väärismetalli müüki.

Mind teeb ettevaatlikuks see, kui üks asi, nagu kuld, on lühikese perioodi jooksul mitu korda kallinenud. See ei ole normaalne, see on ikkagi maavara. Kinnisvara väärtusest ja Eesti kinnisvarast rääkides ei saa see nulli kukkuda - inimestel on ikka peavarju tarvis ning kohta, kus askeldada. Inimeste arv maailmas kasvab ning nad tarbivad. Mööda ei pane, kui panustada toiduainetööstusele. Kõik muud asjad on kaheldavad.

Vastaksin sellele Warren Buffettilt laenatud tsitaadiga: kulla hinda tuleb võrrelda millegagi, mis ei ole raha. Ja siis mõelda, kas see võrdlus annab tulemuseks midagi mõistlikku või mitte.

Kogu maailmas kõigi aegade jooksul kaevandatud kulla mass on umbes 165 000 tonni. Kui seda kuidagi lehelugejatele visualiseerida, siis sellest kullast saaks vormida särava kuubi mõõtudega ca 20 × 20 × 20 m, mis on mahult umbes 10 korda väiksem kui SEB Tallinna peahoone.

Selle kuubi väärtus praegustes hindades oleks umbes 6,6 triljonit eurot ehk 9,5 triljonit dollarit. Buffett võrdles seda väärtust näiteks kogu USA põllumajandusliku maa väärtusega - umbes 2,5 triljonit dollarit ja pool USA kogupindalast.

Buffetti sõnul, kui tal oleks valida, kas võtta ja silitada mõttetut kuupi või omada poolt USA territooriumist, mis on haritud põllumajandusmaa, ning osta sinna juurde 10 ExxonMobilit või 10 Apple'it, jääks veel tublisti raha üle ja ta eelistaks pigem omada neid maid ja ettevõtteid.

Ma jätaks Tammingule tema kullast kuubi ja võtaks Buffetti-sarnaselt selle asemel 9,5 triljoni dollari eest pool USAd, 10 ExxonMobilit, 20 Gazpromi ja ehk siis ülejäänud poole triljoni dollari eest kulla asemel hõbedat, sest sellel on rohkem tööstuslikku väärtust.