Ettevõtlusõpe Eesti kõrgkoolides, olevik ja tulevik

Peeter Kross 01. september 2011, 00:00

Eestil ettevõtlusel läheb praegu hästi. Mitte kunagi varem ei ole loodud sama ajaga nii palju uusi töökohti kui sel aastal. Samas peame hoolitsema meie ettevõtluse jätkusuutlikkuse ja ettevõtjate uue põlvkonna ettevalmistamise eest. Väga suur roll selles on meie kõrgkoolidel. Alljärgnevad hinnangud ettevõtlusõppe olukorrale Eesti kõrghariduses põhinevad TÜ, TTÜ ja EBSi teadlaste EASi tellimusel tehtud Eesti juhtimisvaldkonna uuringu 2011 tulemustel. Uuringu autorite kinnitusel kajastavad esitatud järeldused ettevõtlusõppe olukorda meie kõrgkoolides. Uuringu aruanne on suhteliselt kriitiline, mis kokkuvõtvalt avaldub neljas alljärgnevas punktis.

Ettevõtlusõpet lihtsalt pole. Vaatamata suurele ärinduse ja halduse õppekavade arvule on ettevõtlusalase õppe osa, mis peaks kaasa aitama uue ettevõtjate põlvkonna kujunemisele, kõrgkoolides tagasihoidlik, valdav enamus Eesti 68 000 tudengist ei saa õpingute ajal mingit ettevõtlusalast ettevalmistust. Ettevõtlusalane õpe peaks olema meie kõrgkoolides tunduvalt massilisem. Igal üliõpilasel, sõltumata erialast, peaks olema võimalus ettevõtlust õppida. Kas või sel lihtsal põhjusel, et tulevikus kasvab kiiresti nende inimeste arv, kes on ise enda tööandjad. Ka kõrgkoolide roll uute innovatsioonide käivitamisel eeldab eri erialade esindajate kaasamist uute lahenduste loomisesse ja äriprojektide väljatöötamisse. Üheski ühiskonnas ei ole ettevõtlikkust liiga palju ja nii on ka ettevõtluse õppimise ja õpetamisega.

Pakutava õppe kvaliteet ei ole piisavalt hea. Aastail 2009-2010 tehtud üleminekuhindamine andis ärindus- ja haldusalase õppe kvaliteedile üsna kriitilise hinnangu - üleminekuhindamise läbis 17 kõrgkoolist edukalt vaid 10.

Praegu on terad sõkaldest eraldumas. Määrav roll ettevõtlusalases bakalaureuse- ja magistriõppes on edaspidi neljal ülikoolil: TÜ, TTÜ, EMÜ ja EBS. Rakenduskõrghariduses Eesti Ettevõtluskõrgkoolil Mainor ja suuremate ülikoolide kolledžitel. Kõigil nimetatuil on ettevõtluse õpetamiseks loodud iseseisvad õppekavad ning ka piisav infrastruktuur üliõpilasfirmade, ettevõtluskeskuste jms näol. Neil on kogemus, et asju tulevikus veelgi paremini teha. Ettevõtluse tuleviku seisukohalt lisab optimismi seegi, et tehnilisi erialasid õpetavate kõrgkoolide (nt TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkool) mitmesse õppekavasse on lülitatud ettevõtlus- ja majandusõppe moodulid.

Vähe praktilise ettevõtluskogemusega õppejõude. Ettevõtluse õpetamisel on otsustav tegur õppejõud. Uuringus tõdetakse, et juhtimise ja ettevõtluse praktikat tundvate inimeste kaasamine õpetamisse on väga tagasihoidlik. Suuremate ülikoolide üliõpilaste arvates võiksid noored doktorikraadiga õppejõud mingi aja ettevõttes töötada, et saada praktilisi kogemusi. Ka ettevõtluskogemusega välisõppejõudude kaasamine õpetamisse piirdub vaid üksikute koolide ja juhtumitega. Tuleviku seisukohalt peaks just ettevõtluskogemusega praktikute laialdasem kaasamine olema üks võtmesuundi selleks, et suurendada ettevõtlusõppejõudude arvu ning tõsta vastava õppe kvaliteeti.

Heaks ettevõtjaks kasvamine ja selleks olemine on omamoodi kunst ja loominguline tegevus, mille peensusi saavad avada vaid need, kel endal vastav kogemus olemas nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste näol. Praktikute kaasamisega ettevõtluse õpetamisse oleks mõistlik alustada juba gümnaasiumides. Ehk oleks see üks võimalus ka maapiirkondade ettevõtluse aktiviseerimisel?

Domineerivad traditsioonid. Ettevõtluse õpetamisel domineerivad traditsioonilised õpetamismeetodid - loengud ja seminarid. Heades ettevõtluskõrgkoolides on olukord vastupidine - domineerivad rühmatöödel põhinevad õpetamismeetodid: kaasuste analüüsid, arvutisimulatsioonidel põhinevad juhtimismängud, rühmaprojektid jms. Eestis on seni vähe koostatud ja kasutatud Eesti enda ettevõtlusalaseid kaasuseid. Ka tänapäevaseid arvutisimulatsioonidel põhinevaid ettevõtlusalaseid juhtimismänge on üksikuid, neid võib leida vaid EBSi ja TTÜ õppekavadest. Kõrvuti auditooriumis toimuvaga tuleb hoolitseda selle eest, et üliõpilastel oleksid ettevõtluse harjutamiseks võimalused üliõpilasfirmade, äriinkubaatorite, loomelaborite jms näol.

Jääb soovida, et ettevõtlusõpe kogub tuure ja selle tulemused aitavad ka edaspidi kaasa meie riigi ja inimeste majandusedule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing