Lepingud sulguvad veebruaris

Mäel on need kodumaa köögiviljakasvatajad, kes saavad juba aasta alguses sügisese saagikoristuse tarnelepingule mõne konservitööstuse käe alla - siis on ka kindel, et oma aastane töö ja vaev õnnestub edukalt realiseerida.

Talupidajad, kellega on pikaajaline koostöö, saavad tööstuselt ka vajamineva koguse seemet. Selle kõige eest peavad aga kasvatajad pingsalt hoolt kandma, et kevad-talvel kokkulepitud kogused sügisel ka tootjani jõuaksid, sest vastasel juhul võib viimane neile leppetrahvi kaela väänata.

Tootjad aga valmistavad hoidiseid, külmutatud tooteid ja mahlasid-veine toorainest, mis traditsiooniliste köögiviljade osas pärit suuremalt jaolt Eestimaa taludest, paljusid asju aga tuleb osta laiast maailmast.

Eesti suurima kurkide konserveerija ASi Põltsamaa Felix turundusdirektor Marek Viilol ütles, et sellel aastal ostavad nad Eestist 1000 tonni kurki ja umbes 1500 tonni kõrvitsat. "Lisaks ostsime ka veini valmistamiseks musti sõstraid ja sügisel tuleb taas pressida õunamahla," rääkis ta.

Viiloli sõnul ostetakse kurki ja kõrvitsat tosinkonnalt kasvatajalt.

Koostöö kasulik nii tootjale kui ka kasvatajale. "Kasvatajatega sõlmime lepingud juba jaanuaris," rääkis Viilol. "Veebruaris jagame neile laiali kurgiseemned ja juulist alates ostame kokkulepitud koguse kurki ning alates septembrist ka kõrvitsa."

Viilol leiab, et seesugune koostöö on ühtviisi kasulik mõlemale poolele - kasvatajale tagab see turvalisuse, tootja saab olla kindel tooraine kvaliteedi ja tarnete stabiilsuses. Punapeeti ostab Põltsamaa Felix kahelt kasvatajalt, samuti ostetakse Eestist kogu vajaminev kapsas.

"Rääkides importtoodete osakaalust konserveeritud aedviljade seas, siis peamiselt pakuvad konkurentsi meile jaekaubanduse enda tooted ehk nn private label," selgitas Viilol. "Tihti pärinevad need kas Euroopast või siis Aasiast, koguni Indiast ja Vietnamist."

Seega - Felixi kurk on ehk küll välismaisest hinnalt kallim, kuid maitselt etem, sest tehtud siinsest toorainest.

Salvesti juhatuse liige Priit Karp märgib, et nemad sõlmivad varakevadeti lepingud kasvatajatega ning kurgi puhul müüvad nad neile ise ka seemned ning katteloori. "Kuna ostame suure koguse, siis saame pakkuda kasvatajatele soodsamat hinda ja paremat seemet," ütles ta.

Karp märkis, et kõige rohkem on firmal kurgikasvatajaid, 50-60 ringis. Kapsast ostab Salvest umbes 1400-1500 tonni aastas ning kapsa tarnijaid on 10-12, kartulit ja punapeeti ostetakse 400-600 tonni aastas. Karp lisas, et porgandeid nad puhastamata kokku ei osta - need lähevad kõigepealt esmatöötlejatele, kes puhastavad need ära ja müüvad siis Salvestile. Samuti toimitakse sibulaga.

"Marju ehk mooside toorainet ostame külmutatult ja puhastatuna," jutustab Karp. "Meil on kolm põhilist tarnijat - Saarek, Saarioinen ning Marjamaa talu."

Karp on seda meelt, et hinnatundlik klient võib kaupluses eestimaisele eelistada odavamat välismaist toodangut. "Sageli vaadatakse ikkagi eelkõige hinda," nentis ta. "Samas ei ole ma välismaiseid moositegijaid väga palju märganud, Lätist vist mõni on ja poekettide omatooted ka."

Konkurentideks välismaised konservkurgid. Karp usub, et suurem osa kliente on margitruud, kes on harjunud kindla tootega, jääb seda ka ostma. "Marineeritud kurgi turgu on kõige rohkem mõjutanud lõuna poolt tulnud tooted," tõdes ta. "Välismaised supid suurt konkurentsi ei paku, meie põhiline konkurent on Põltsamaa Felix."

Kapsast ja kurki kasvatava OÜ Tamo Põld juht Tarmo Tuvikene märgib, et teeb koostööd Salvestiga ning on rahul.

"Muidugi on kvaliteedile kõrged nõudmised, kuid neid pole raske täita," tõdes ta. "Pealegi on Salvesti inimesed paindliku suhtumisega ning tulevad vastu, kui midagi meist olenemata juhtub - näiteks eelmisel aastal tuli plaanist natuke puudu, aga Salvest ei teinud meile selle eest trahvi."

India kurgid odavamad Eesti omadest. Anneli Steinbruch Kivimurru talust kasvatab kurke. Tema talu teeb koostööd Põltsamaa Felixiga. Steinbruch peab arusaamatuks, et mitmete tuhandete kilomeetrite kaugusel kasvatatud köögivili ja sellest tehtud konservid on meil müües odavamad siinmail toodetuist.

Praegu on väga kiired ajad - teadagi, käib ju saagi salvedesse kogumine ja ta pole jõudnud süüvida, miks see nii on, ent leiab, et Eesti tootjad võiksid oma hoidiseid küll natuke odavamalt müüa.

"Kui vaadata meie tootjale sellise pilguga, et miks nad odavamalt ei müü oma toodangut, et saaks ka kodumaise konserviga konkurentsis olla, siis pean tunnistama, et mina enam odavamalt müüa ei saakski - kui seda teen, kaotaks ettevõtmine mõtte," märgib Steinbruch.

Kokkuostuhind on Steinbruchi sõnul lepingus kirjas, aga täpset numbrit ta ei ütle. Samas nentis ta, et tootja kasum konservide müügi pealt kuigi suur tulla ei saa.

Steinbruch usub, et kõrgem hind mõjutab kindlasti ostmist. "Kui ikka rahakotis raha vähe, siis ei loe aatelisus, vaid ostad seda, millest jõud üle käib," on ta veendunud.

Premia ostab külmutatud köögivilju ning marju nii Eesti kui ka teiste riikide tootjatelt. Valik lähtub kvaliteedinäitajatest, tarnekindlusest ning teistest asjaoludest, mis konkreetse toote omadusi või kättesaadavust puudutavad.

Kõik külmutatud köögiviljad ja marjad on pakendatud ning kauplustes saadaval väikepakis, toitlustusasutustele müüme neid hulgipakendis. Seesuguselt pakitud köögiviljad on kohe valmis toiduvalmistamiseks.

Köögiviljade ja marjade hinnad kujunevad uue saagi valmimisel ning hinnad ühtlustuvad saakide valmides üle Euroopa. Seega uusi hindu ja infot selle kohta, kas klimaatilised tingimused on ühele või teisele köögiviljasordile olnud soodsad ja kuidas sellest lähtuvalt kujunevad hinnad, on oodata üsna pea.