Uued korterid tungivad peale

Aasta esimeses pooles tehti 14 749 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida oli 2,2% rohkem kui mullu samal ajal. Tehingute rahaline väärtus oli kokku 720,5 miljonit eurot, mida on 31% enam kui möödunud aasta samal ajal.

Kortereid müüdi aasta esimeses pooles 5813, keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot ruutmeetri eest. Mullu samal ajal olid vastavad arvud 6049 müüdud korterit ja keskmine hind 628 eurot ruutmeetri kohta. Seega, hoolimata tehingute arvu väiksest langusest on keskmine hind kerkinud.

Korterite keskmist hinda tõstavad uusarendused. Suurenenud tehinguväärtuste taga on mitu põhjust: loomulik hinnatõus, kallimate objektide osakaalu suurenemine, aga ka uusarenduste, eriti just korterelamute rajamine.

Möödunud poolaastal oli kinnisvaraturgu analüüsides põhjust rääkida üha aktiivsemaks muutuvast uusarendusprojektide sektorist. Kuigi uute korterelamute ehitamine algas juba möödunud aastal, hakkasid nad turul mõju avaldama eelmise aasta teises pooles ja sel aastal.

Uusarendused on kinnisvaraturu käekäigu hea indikaator. Nende suhteline rohkus näitab, et arendajate ootused ostjaskonna suhtes on suured. Praegune küllaltki aktiivne uute korterite ostmine aga viitab, et pakutav on ostjale meeltmööda ning selle nimel ollakse valmis laenu võtma ja igapäevakulutustes piire seadma.

Kui buumiaja lõpus hakati üha häälekamalt rääkima, et uued korterid võiksid rohkem inimeste tegelikele ootustele vastata, siis nüüdsed arendused on selles suunas mitu suurt sammu edasi astunud. Ostjad nõuavad kvaliteeti ja terviklikku elukeskkonda. Arendajad on seda mõistnud - elamuehitus ei piirdu enam betoonkasti rajamise ja selle korteriteks jaotamisega.

Piisava arvu parkimiskohtade, mänguväljaku, loogilise korteriplaneeringu, haljastuse ja üha enam ka energiamärgise olemasolu (mis on pea kaks aastat uutel majadel kohustuslik olnud) puhul on inimesed nõus ostma. Vaadates uusarenduste müügistatistikat, seda ka tehakse.

Arendustegevus liigub südalinnast välja. Pärast kinnisvaraturu langust sai arendustegevus hoo sisse Tallinna kesklinnas, kus alustati mitme projektiga, mis olid kriisi saabudes seisma pandud.

Neist projektidest on hästi läinud näiteks kortermajadel Tatari, Kaupmehe, Köleri ja Ravi tänaval, kus ostjaskonnast enamikku ei moodusta mitte kinnisvara jahtivad välisinvestorid, vaid kohalikud Eesti inimesed.

Lisaks on ehitamisel või detailplaneeringu kehtestamise järgsel ettevalmistamisel kortermajad Tartu maanteel, Raua ja Veerenni tänaval.

Samuti on töös mitu renoveerimisprojekti, näiteks arhitekt Burmani kavandatud hoone Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal.

Kuuldavasti plaanitakse elu sisse puhuda ka kaksiktornide projektile Kentmanni tänaval.

Üha enam kerkib uusi elamuid südalinnast eemal. Mainimist väärivad mahukad hooned Meeliku, Vihuri ja Uuslinna tänaval. Jätkatakse Mäepealse ja Sipelgapesa arenduste väljaehitamist, rääkimata lugematul hulgal väiksematest kortermajadest üle linna - Kalamajas, Kristiines, Lasnamäel ja loomulikult kesklinnas.

Väljaspool pealinna pole arendustegevus buumi ajaga võrreldavat hoogu sisse saanud. Siiski kerkib uusi maju Harjumaal Viimsis ja Rae vallas, samuti Pärnus ja Tartus, kus ehitatakse uusi, aga renoveeritakse ka ajaloolisi hooneid.

Uusarenduste korteritele jagub nõudlust. Uute projektide broneerimis- ja müügilepingute statistika järgi läheb enamikul uutel tulijatel üsna hästi.

Kui kvaliteedist ja asukohast tulenev hind on õige, broneeritakse hulk kortereid juba projekteerimise staadiumis. Ostudeni jõutakse sageli siis, kui hoone on alles ehitusjärgus.

Populaarseimad uusarendused on endiselt kahetoalised korterid, kuid eelkõige just kalli hinnaklassiga projektides ostetakse esimesena ära ka suured, nelja- ja enamatoalised korterid.

Ostjate nõuded uutele elamispindadele on aina karmimad ja arendajad peavad sellega arvestama. Kuna praegu on olemas nõudlus uute pindade järele, kuid pole buumi, siis on selge, et kõik mittekvaliteetne jääb müümata.

Siiski on uusarendustele senini olemas soodne alternatiiv vanas elamus asuva täielikult renoveeritud korteri näol. Ja kuigi mõni spetsialist on paneelmajadele ennustanud kadu, pole sellist tulevikku veel niipea kindlasti näha.

Seetõttu ei ole ka uut ehitusbuumi tulekul, sest peale soodsate tüüpkorterite olemasolu takistab selle teket ostjaskonna ebakindel majanduslik olukord.