Mis toob Soome firmad Eestisse?

Kauppalehtis kirjutas advokaadibüroo Borenius maksukonsultant Janne Juusela, et Eestis on juba kanda kinnitanud 16 000 Soome firmat, kes võivad hakata massiliselt kapitali siia üle tooma, et pääseda Soome tõusvast maksumäärast kapitali kasvu pealt. Soome tõstis kapitali maksustamise rahvusvaheliselt eriti kõrgele tasemele, kuni 32%-le. OECD riikide keskmine on 17%. Eestis otseselt kapitali kasvu maksu pole, osakute soetamis- ja turuväärtuse vahe maksustamist reguleerib tulumaksuseadus.

Maksutõus puudutab erainvestoreid. Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas ütles, et ta rääkis ka oma Soome kolleegidega, kes kinnitasid, et mingit põgenemist ei toimu ning see problemaatika ei puuduta Soome piiratud vastutusega äriühinguid ehk meie mõistes osaühinguid ja aktsiaseltse, vaid erainvestoreid ja täisühinguid. "Soomes on tõesti plaan tõsta järgmisel aastal kapitalitulult võetavat maksu ning see tekitabki diskussiooni," tõdes Tingas. "Kuna Soomes on kapitalimaks eraisikule, tekib seega pigem küsimus, kas soomlased oleks valmis tulema siia elama, et maksta 21% tulumaksu väärtpaberite müügilt ning saada maksuvabasid dividende. Äriühingu asukoha või tegevuskoha muutmine selle maksu suhtes efekti ei anna."

Tingas nentis, et Soome äriühinguid on siia aegade jooksul päris palju tulnud. Ta ei pea selle põhjuseks aga makse. "Eesti eelis on olnud sarnane kultuur ja keel ning võimalus ehitada äri üles siin ja liikuda siis lõuna või ida poole lojaalse meeskonna ning Ida-Euroopa kogemustega," arvas Tingas. "Kindlasti on soomlased osanud hinnata väiksemaid tööjõukulusid ja üleüldist madalamat kulubaasi äri tegemisel Eestis."

Tingas on veendunud, et Soome äriühingute kolimine Eestisse on kasulik, sest lisaks töökohtadele ja kuludele tuuakse siia ka kompetentsi.

Ka Advokaadibüroo Borenius vanempartner Sten Luiga ei pea makse määravaks põhjuseks, miks Soome ettevõtted Eestisse kolivad, vaid eelkõige usalduse kasvu euro kasutusele võtnud ning eelarvega tasakaalus oleva riigi vastu, kus on lihtne äriühinguid asutada ning neid hallata.

"Kindlasti mõjutab lähinaabrite maksutõus kapitali ümberpaiknemist, kuigi protsess ei ole ainult selle teguriga määratletav. Firma loomine teise riiki ja kapitali siirdamine eeldab läbimõeldud otsuseid ja usalduse kasvu võimaliku uue asukoha suhtes," märkis Luiga.

Soomlaste valmidus siduda ennast Eesti majandusega kasvab tema sõnul pidevalt.

"Kui varem oli Soome-suunaline nõustamine seotud eelkõige väikse ja keskmise suurusega tootmisettevõtete või investeerimisfondidega, siis praegu on lisandumas just kapitali paigutavate eraisikute ring, kelle teadmised Eesti maksusüsteemi eelistest on keskmisest kõrgemad," lisas Luiga.

Nõustamistööd on juurde tulnud. "Palju on aidanud kaasa euro kasutuselevõtt, stabiilne maksukeskkond, riigi prestiiži tõus tänu OCDE liikmelisusele ja tasakaalus eelarvepoliitika. Hästiarenenud internetipangandus, pädev konsultatsioonisektor ja Põhjamaadele iseloomulik ärikultuur on toestavateks teguriteks," loetles Luiga Eestisse tuleku argumente. "Kuna Eesti äriühingut on mugav luua ning hallata ja meie maksukeskkond üldjoontes kapitalisõbralik, on aasta algusest alates suurenenud just n-ö investeerimisühingute ülekolimisega seonduva konsultatsiooni ja nõustamise maht," tõdes ta.