Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu püüab Eesti abil säästa euromaksete tasudelt
Leedulased kasutavad Eestit, et saada euromakseid teha väiksemate ülekandetasudega. Üks võimalus kõrgetest tasudest kõrvale hiilimiseks on vältida kohalikke panku.
Üks Leedu ettevõtja plaanib mitmeid tuhandeid eurosid oma firma raha kanda üle ettevõtte Eesti kontole. Eesti kontolt tehtavad ülekandetasud maksavad talle siis 0,4 eurot tükk, samal ajal kui ta praegu peab tasuma kopsakad 11-12 eurot täpselt samasuguse teenuse eest Leedu kapitalil olevas pangas.
Ettevõtja ei ole veel küll Eestis oma kontot avanud, aga ta lubas, et see saab olema kindlasti Skandinaavia pangas, millel on tütarettevõte Leedus. Konto avamise vahendamine mõnes sellises pangas ilma, et ettevõtja peaks ise Leedust Eestisse sõitma, maksab umbes 60 eurot ning peale kuuendat ülekannet võib ta alustada ülekandetasudelt säästmisega.
Eesti jaoks on ülekandetasud odavad tänu Single Euro Payments Arega (SEPA) kokkuleppele, mille kohaselt käsitletakse kõiki elektroonilisi pangaülekandeid samaväärsetena riigisiseste ülekannetega. Nii Eesti kui Leedu on mõlemad SEPA-ga liitunud.
Eesti hakkas madalamaid ülekandetasusid rakendama peale eurole üleminekut selle aasta jaanuaris. Leedu pangad aga selgitavad soovimatust kärpida ülekandetasusid asjaoluga, et euroülekandeid tehakse väga vähe ja panga arveldus- ja infosüsteemid nõuavad suuri investeeringuid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.