Eesti sõnastab omale uut Euroopa Liidu poliitikat

Sirje Rank 21. september 2011, 16:54

Eesti valitsus arutab neljapäeval Eesti Euroopa Liidu poliitika põhisuundi aastateks 2011-2015, tõstes Eesti jaoks ühe prioriteetse valdkonnana esile näiteks digitaalse ühisturu loomise.

Dokument on alles eelnõu järgus ning arutelu järel valitsuses saab alates reedest oma arvamust väljendada ka Eesti laiem avalikkus.

Intervjuu Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Juhan Lepassaarega

• Mida seab Eesti riik oma Euroopa Liidu poliitikas esikohale Eesti ettevõtjate huve silmas pidades?

Kaks asja. Üks on siseturg. Läbi siseturu nende võimaluste avardamine, mis võimaldaks Eesti ettevõtjal oma toodangut või teenust paremini ülepiiriliselt pakkuda. Eriti on fookuses teenuste turg ja veelgi kitsamalt digitaalne turg. Kõik e-teenused, e-hanked, mille võimalusi Eesti ettevõtjad täna veel täiel määral kasutada ei saa, sest et nendes valdkondades siseturg ei toimi.
Teine on taristud. Eesti füüsiline ühendamine siseturuga.
Kindlasti nende kahe asja sees on palju erinevaid kitsamaid asju nagu e- arved, e-maksed, mis kindlasti teevad ettevõtjate elu palju lihtsamaks.

• Kuivõrd koordineerib Eesti oma ELi poliitikat teiste riikidega, kel on võib-olla samad huvid ja prioriteedid? Soome? Rootsi? Balti riikidega?

See sama ühtse digitaalse turu idee, mille Eesti initsiatiivil käisid välja neli peaministrit (Eesti, Soome, Taani, Holland), on üks kesksemaid küsimusi ka Läänemere riikide vahelises koostöös ja kitsamalt Balti ja Põhjala riikide koostöös. Pluss Suurbritannia. Oleme erinevatel foorumitel ja kohtumisel arutanud, mis on suuremad probleemid, et meil oleks ühtne arusaam, millega pihta hakata ja millises ajaraamis võiks seda ELis toimetada.
Praegu on Suurbritannia ning Põhjala ja Balti riikide majandusministrid alla kirjutamas ühiskirjale, mis samuti puudutab digitaalse ühisturu edendamist. Koordineerime paljude erinevate riikidega ja mitte ainult Põhjala ruumis, vaid räägime ka Prantsusmaa, Saksamaa ja lõunapoolsemate riikidega.

• Kuivõrd koordineerime oma Euroopa poliitikat Balti riikidega?

Väga paljudes valdkondades teeme seda. Parimad näited on transport ja energia. Rail Baltica, energiataristud, ühtne energiaturg, Balti riikide ühinemine Nord Pool Spotiga. See toimub Euroopa Liidu raamistikus.

• Millised tegevused Euroopa Liidu raames toetavad Eesti edenemist väärtusahelas?

Üks on seesama uute võimaluste avanemine teenuste valdkonnas, kus on võimalik uus kasvupotentsiaal. Meie soov on kindlasti jõuda teenuste vaba osutamiseni reas sektorites, kus seda täna veel ei tehta – tervishoid, sotsiaalteenused, IKT, avalikud e-teenused. Ülepiiriline digitaalse autentimise platvormi läbi oleks Eesti ettevõtjatel päris palju võimalusi oma kogemusi ja teadmisi rakendada suuremas mastaabis ja arendada ala, kus me oleme väga tugevad.

• Kuivõrd kajastuvad või peaks kajastuma selles dokumendis Eesti seisukohad euroala reformi kohta?

Selles sisalduvad paljud seisukohad. Kuid euroala reform on n-ö work in progress ja ka see eelnõu on alles alus aruteluks. See on ka üks arutelu küsimus, kui suurel määral me sooviksime liikuda euroala valitsemises edasi erinevates valdkondades. See ongi konsultatsioonide mõte, et me koos leiaksime lahenduse nendele küsimustele.
Üks moment, mida tasuks nimetada, on, et juba praegu on tehtud palju olulisi otsuseid, mida nüüd tuleb rakendada. Praegu on kokku lepitud ainult printsiibid, mitte aga seda, kuidas see reaalses elus teostub. Näiteks Euroopa semester, mis on küll juba käivitunud, kuid kus ükski semester pole veel lõppenud. Kas need platvormid on kasulikud, see on alles selgumata.

• Kui kaugele on Eesti valmis minema maksukoostöös?

Maksu koordineerimine on vajalik ELi tasemel, et tugevdada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Maksukoostöö peaks kindlasti arvestama seda, milline on majanduste erilisus ELi sees. Eesti arvab koos paljude teiste liikmesriikidega, et kui räägime maksumääradest, siis peaks liikmesriikidel olema see paindlik ja kiire viis majanduses toimunud muudatustele reageerimiseks.

• Millistes prioriteetsetes valdkondades näete enim vastutuult?

Kindlasti suhteliselt keeruline on kõik see, mis puudutab teenuste vaba liikumist. Selle laiendamine. Kõik regulatsioonid, mis takistavad piiriülest teenuste osutamist, kaitsevad ju mingi konkreetse riigi või piirkonna ettevõtjaid. Kitsamalt kutsekvalifikatsioonid, kus põhjapoolsed liikmesriigid on pigem vaatega, et kutsealad on vähem reguleeritud, lõuna pool on aga väha paljud kutsed reguleeritud. Need tuleb üle vaadata, et teenuste vaba liikumine oleks üldse võimalik.

• Mida visandab see Eesti uus Euroopa Poliitika Rail Baltica osas?

Meil on ambitsioon, et Rail Baltica uue projektiga ehk siis Euroopa lauses uue raudteega, mis oleks kiire ühendus Tallinna ja Varssavi vahel ja sealt edasi, et sellega mindaks väga kiiresti edasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. September 2011, 16:54
Otsi:

Ava täpsem otsing