Eesti liigub Hiina poole teosammul

Mullu müüsid eestlased Hiinasse kaupa ja teenuseid 121,6 miljoni euro eest - umbes sama palju kui Briti Neitsisaartele. Võrdluseks - 2010. aastal müüsime SRÜ riikidesse 1,7 miljardi euro väärtuses oma toodangut ja teadmisi ning lähimale rikkale turule ehk Soome 2,6 miljardi eest.

Juttu Hiina suurte võimaluste kohta jätkub kõigil ja õigustatult. Tavaliseks on saanud ka teated, et mõni Eesti äridelegatsioon käis Hiinas või vastupidi.

„Eesti ekspordinumber on loomulikult väike,” ütleb ettevõtja Rein Kilk ja otsib põhjuseid eelkõige siinsest mõtlemisest. Meile peaks tema sõnul kohale jõudma, mida Hiina üldse tähendab. Ning peagi maailma mõjuvõimsaimaks riigiks tõusvasse Hiinasse suhtumise üle võiks mõtiskleda ka Eesti riik. „Kas Eesti huvi on arendada Hiinaga majandus- ja kaubandussuhteid või kohtuda näiteks dalai-laamaga?” arutleb ta.

Suurettevõtja Hillar Teder üritas Hiinas alustada poodide ehitamist ning kinnitab, et kuigi asi jäi kriisi pärast katki, paistis algus paljutõotav. „Lähed linnapea juurde. Vana küsib: „Mida teha tahad?” Ütled: „Kaubandust!” Vana võtab plaani lahti: „Vaatame, mis meil on - võime anda 14 krunti, kuhu teha hüpermarket ja 40 krunti, kuhu teha kodupood.” Ja käibki asi nii!” meenutab Teder mõne aasta tagust kogemust.

Esimesi samme Hiina turul astub Liviko, kes loodab veel tänavu esimese partii Vana Tallinna ja Viru Valget sinna saata. „Ärini pole veel jõudnud,” ütleb Liviko juht Janek Kalvi 1,5 aastat väldanud ettevalmistustöö tulemuse kohta. Tema sõnul tasub Hiinas vaadata piirkondi, kus elatustase on juba kõrgem ja kus saab müüa ka nn premium-klassi tooteid. „Proovime kõigepealt Lõuna-Hiinas rannikualadel ja Pekingis,” räägib ta.

Kõik siiski Hiina-usku pööranud pole. Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees ja mööblitootja AS Standardi põhiomanik Enn Veskimägi nendib, et pole seda turgu vaadanudki.

„Käiakse ja öeldakse, et Hiinas on suur turg. Samal ajal on Narva jõe taga sama suur turg ja seal ei käida. Miks ma peaks minema otsima omale turgu Hiinasse, kui teisel pool Narva jõge on sama suur turg ja kindlasti makstakse paremat hinda?” küsib Veskimägi.

Mida peaksime tegema, et Hiinas lõpuks midagi märkimisväärset korda saata, loe lähemalt tänasest lehest.