Finantstehingumaks viib Eestist miljoneid

Euroopa Komisjon tahab jõustada 2014. aastal finantstehingumaksu, mis viiks Eesti pensionikogujate taskust ligi 2 miljonit eurot aastas. Aktsia- ja võlakirjatehingud tahetakse maksustada 0,1protsendise maksuga tehingusummalt. Kuigi maksumäär näib madal, on sellel pärssiv mõju finantsturgudele, nende likviidsusele ja investoritele.

Tekib küsimus, kas tahetakse lihtlabaselt eelarveaukude ja võlakoormuse vähendamiseks täiendavat maksutulu koguda või on siin tegemist jätkuva rünnakuga pankade ja finantsturgudel osalejate (säästjate) vastu. Kui tahetaks tõesti vältida spekulatsioone ja spekulante, siis ma tahaks näha, kuidas eristataks spekulandid investoritest ja spekulatsiivsed tehingud mitte-spekulatiivsetest ehk sikud sokkudest. Kuid ega seda plaanitagi teha - kõiki lüüakse sama vitsaga.

Mullu tegid II pensionisamba fondid finantsturgudel tehinguid 1,87 miljardi euro eest. Selle alusel võetaks lihtsustatult meie pensionifondidest täiendavalt aastas ca 1,87 miljonit eurot, mis muidu koguneks pensionipõlveks. Tallinna börsil oli 2010. aastal 243,3 miljoni eurone käive. Sellelt tahaks Euroopa Komisjon võtta veerand miljonit eurot maksu.

Turul ei valitse altruism. Ei imestaks, kui tehingud kolivad ära maadesse, kus maks ei kehti. Sinna kolivad ka üksuste maksutulud, osa pankade töötajaid, mis vähendab veelgi maksustatud maa maksutulusid.

Kui võlakirju ostes ja müües peaks maksma tehingu pealt lisaks teenustasule kummalgi puhul 0,1 protsenti maksu, võib juhtuda, et ka Saksamaa ei saa lühiajaliste võlakirjade vormis turult raha, vähemalt mitte madalate intressidega. Saksamaa kolmekuulise võlakirja tootlus oli aasta baasil 0,24 protsenti. Oletame, et võlakirju hoitakse lunastatamiseni ehk tehakse neli ostutehingut aastas. Siis kuluks tehingutasuta võlakirjade ostudel maksukuluks aastas 0,4 protsenti, et saada 0,24 protsenti tulu. Ei tundu realistlik. Vaid paanikas turg võib olla nii ebaratsionaalne, kuid ka paanika saab kunagi läbi.