Intervjuu Hanssoniga: euroalal peaks olema ka pankroti variant

Sirje Rank 07. oktoober 2011, 07:25

Tuleval nädalal valib Eesti Panga nõukogu keskpangale uue presidendi – otsuse eel intervjueeris Äripäev mõlemat kandidaati.

Äripäeva küsimustele vastab Ardo Hansson:

• Kui ohus on Euroopas süvenevast võla- ja panganduskriisist Eesti finantssüsteem ja mis on Eesti Panga roll stabiilsuse tagamisel?
See on väga spetsiifiline teadmine, mida teavad ilmselt ainult süsteemse riski üle järelevalvajad. Väljastpoolt tulles ma ei oska täpsemalt kommenteerida.
Edaspidi, arvan, võiks Eesti Pangal olla suurem roll makromajanduse tasakaalu jälgijana. See on vahepealne roll mikrotasandi regulatsiooni ja klassikalise rahapoliitika vahel, kus panga normatiive kehtestatakse kas süsteemse riski või majanduse tsüklilisuse vähendamiseks. See võiks olla nišš, kus Eesti Pank, mis saab aru kogu makrokeskkonnast ja selle võimalikust mõjust finantssektorile, teeks analüüsi, annaks soovitusi ja võiks isegi rakendada teatud meetmeid.

• Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet leiab, et keskpanga rolli kriisi tõrjumisel alahinnatakse. Teisalt on Keskpank surve all, et teha tuleks rohkem. Kuidas kommenteerite?
Ma arvan, et Euroopa Keskpank on viimastel kuudel kandnud liiga suurt koormust. Kuni pole tekkinud teist nii tõsiselt võetavat üleeuroopalist majanduspoliitilist organisatsiooni ja kuni EFSF ja ESM luuakse, on Euroopa Keskpank ainus variant. Loodetavasti nende teiste asutuste loomine leevendab survet, maksejõulisuse küsimused lahenevad ja jääksid valitsuste tasandile ja Euroopa Keskpanga klassikaline roll likviidsuse tagamisel taastub.

• Kas üle normi inflatsioon, 5-10%, ei võiks olla Euroopa võlakriisile lahendus?
Seda võib karta, aga ma arvan, et sellised asjad ei too kunagi häid tagajärgi. Eriti sellisele noorele keskpangale nagu Euroopa Keskpank oleks taolise asja vallandumine renomeele väga kahjulik. See ei oleks ka mingi permanentne lahendus.

• Kui keskpank agressiivsemalt ei sekku ja euro kokku kukub, kes siis tagantjärele enam kiidab, et vähemalt inflatsioon oli ankrus?
Oht on olemas, et Euroopas vallandub majanduslangus, aga kas see tähendab, et riigid hakkavad eurost lahkuma, seda ma võib-olla ei usu.

• Keskpanga tänane mandaat on seotud Saksamaa ajalooga, kas poleks aeg see lähtuvalt tänasest reaalsusest ümber vaadata – nagunii on käimas suurem euroala reform? Kas nii rängas kriisis ei peaks keskpank ja valitsused võitlema ühelpool rindejoont nagu USAs?
Ma ei ole seda nii põhjalikult läbi mõelnud. Konservatiivina esimene reaktsioon on, et seda ei tohiks teha. See üks kindel eesmärk, hinnastabiilsuse tagamine, on keerulistel aegadel, kus pank võib sattuda surve alla, vähemalt mõõdetav ja siiski väga tähtis. Kui hakkad mandaati laiendama noorel keskpangal, mis alles proovib oma renomeed kindlustada, siis võib-olla avab see võimaluse liiga suureks surveks. Omal ajal keegi ütles, et miks Euroopa Keskpank pakub pankadele üsna piiramatult likviidsust, aga valitsustele ei tohi seda anda.

• Kui suured riskid on Eesti jaoks üleval Euroopa Keskpangast pankadele antud likviidsuslaenudest ja võlakirjade tugiostudest?
Me osaleme ja üks osa sellest istub Eesti Panga bilansis. Kui võlakirju ostetakse, siis turu hindadega, mitte nominaaliga. Kui mingi parem stsenaarium peaks käivituma, siis võib-olla isegi on võimalik selle pealt teenida. Kui halvem stsenaarium, siis tekivad kahjumid.
Siin ei ole Eesti Pangal palju valikuid. Süsteem on nii üles ehitatud, et otsuseid võetakse tsentraliseeritult ja nende elluviimine toimub detsentraliseeritult. Ja sellega me oleme leppinud. Kui meile selline olukord ei meeldi, peame olema tugevalt esindatud otsuste vastuvõtmise ajal ja proovima seda poliitikat muuta. Kui otsused on tehtud, peame need ellu viima.

• Kui Euroopa Keskpank vajab rekapitaliseerimist, kust see raha tuleks?
Ma arvan, et valitsustelt.

• Miks oleme jälle seisus, kus Euroopa stressitesti edukalt läbinud pank on kollapsi äärel – eelmine kord Iiri pangad, nüüd Dexia?
Kui nii oluline osa nagu avaliku sektori võlakirjade väärtus on välja jäetud, tekib olukord, kus testid näitavad ühte, aga kõik kardavad midagi muud. Võib-olla olukord ei ole nii hull. Aga kui teeks seda stressitesti nii, et hindaks Kreeka, Portugali, Iirimaa väärtpabereid praeguste turuhindadega, oleks pilt teistsugune. Seda barjääri pole kerge ületada, kuid ilmselt peaks. Muidu kommentaatorid ütlevad, et test ei ole usutav.

• Jean-Claude Trichet keeldub olemast euroala valitsuste jaoks viimase instantsi laenuandja. Kas nii on euroala võlakirjaturgu üldse võimalik stabiliseerida?
See on tähtis teema. Mingisugune osa justkui puudub. Kuidas seda detsentraliseeritud süsteemis rakendada….ma ei ole piisavalt mõelnud selle peale. Mõned kommentaatorid on öelnud, et ilma selleta sarnanevad euroala riigid rohkem nagu arengumaadega.

• Me oleme näinud, mida poliitikud suudavad ja mida ei suuda. Euroopa Keskpank on olnud ainus instants, mis on suutnud kiiresti ja adekvaatselt reageerida.
Uuriksins seda teemat rohkem. Praegu tundub, et erakorraliste meetmetega on juba piisavalt mittekonventsionaalseks muututud. Kui veel hakata tulemüüre lammutama poliitilise surve vastu, võivad sellel olla omad tagajärjed. Kui selline inflatsiooniline koalitsioon tekiks, oleks see võib-olla kardetav.

• Kas praegu on suuremaks ohuks inflatsioon või deflatsioon?
Euroopas on ilmselt praegu pigem mõõdukas inflatsioon, selles mõttes, et 2% on natuke ületatud. Selle lihtsa kriteeriumi järgi peaks hakkama intressimäärasid tõstma, aga majanduse seis on selline, et kui liiga palju pingutada, võib vallanduda stsenaarium, mis muutub deflatsiooniliseks. Ma pigem kardaksin Euroopa kontekstis inflatsiooni. Ameerikas ja mujal võib-olla ei kardaks.

• Eesti särab euroala kiireima inflatsiooniga – kas Eesti Pangal on mingit võimalust hinnatõusu ohjeldada?
Otseselt mitte. Klassikaline vahend on rahapoliitika ja see on ühtne. Aga selle sama makromajanduse tasakaalu regulatsiooni kaudu võib-olla annaks natuke olukorda kalibreerida.
Ainus teine variant on struktuursed põhjused Eesti inflatsiooniks, näiteks teatud harudes konkurentsi puudumine. Võib-olla on ka kuulsad Balassa – Samuelsoni tegurid mängus, mis tähendaks, et Eesti inflatsioon saab alati olema natukene kõrgem eurotsooni omast. Ja kindlasti olid mängus ka erakorralised tegurid, sh toiduainete hinnad.

• Psühholoogilised tegurid, euros näivad hinnad madalad, lihtne tõsta?
Jah, see võib olla. Teine küsimus - enne eurole üleminekut oli Eesti kohustuslike reservide määr 15%, mida vähendati 2%ni. Tahaks uurida, kas selline muutus, kohaliku rahapoliitika leevendamine, mängis ka mingisugust rolli.

• Kas näete euroala võlakriisile ka sellist lahendust, kus mõni riik läheb pankrotti - või on valida vaid abipakettide ja euro lagunemise vahel?
Ma arvan, et pankroti variant peab kindlasti olema üks võimalik variant. Loodetavasti väga harva, aga kui tekivad niisugused olukorrad, kus ei mängi enam välja. Kus alternatiiv on, et kas keegi teine maksab (võlad – toim.) kinni, mida me ei taha, sest see tekitab moraaliriski,  või et riik vindub 10 aastat õudse koorma all. Ma arvan, et selline võimalus peab teatud haruldastel tingimustel siiski säilima. Kui teatud tulemüürid on olemas.
Võib-olla see on tabu, mida ei taheta murda, aga näiteks Ameerikas võivad olla kohalikud omavalitsused, mis vahetevahel ei suuda maksta. Keegi ei arva, et selle tõttu hakkab dollaritsoon lagunema.
Kui aga need, kes jälgivad finantsstabiilsust, ja teavad, kuidas pangad on seotud, hoiatavad, et käivitub väga halb stsenaarium, siis peab ümber mõtlema. Kuulus Lehmani kordumise kartus. Siis on oma naha päästmiseks vaja abistamise stsenaarium käivitada.

• Kuidas suhtute sellesse, et Kreeka laenuandjad peavad osa laene korstnasse kirjutama. Euroopa Keskpank on olnud väga vastu.
Puht põhimõtteliselt arvan, et on õige, et osapooled kannavad vastutust. Kui üks lahendus on võlgade mahakandmine, siis ma arvan, et see on parem variant kui mingisugune võlgade sotsialiseerimine. Kas see on sobiv, see nõuab täpseid teadmisi, mida minul ei ole.
Kui saaks käivitada põhimõtet, et igaüks kannab omaenda tegude eest vastutust, on see parim lahendus jätkusuutliku eurotsooni saavutamiseks. Võib-olla täpselt uurides tuleb välja, et seda ei ole võimalik teha.

• Kas Euroopa pangad peaksid sellisele löögile vastu?
Praegu võiksid pangad igal juhul olla keskmiselt tugevamalt kapitaliseeritud. Jätame Kreeka ja kõik kõrvale. See üldine volatiilsus (suur kõikumine - toim.) maailma turgudel on selline, et võimalikke vastulööke võib tulla väga mitmeid. Sellises olukorras peaks iga pank, ettevõte ja valitsus looma täiendavaid puhvreid. Lihtsalt kindluse mõttes.

• Mida sooviksite ametisse saades Eesti Pangas muuta?
Üks asi on kindlasti avatuse küsimus, seda võiks rohkem olla. Kuidagi on tekkinud renomee, et see on natuke suletud süsteem. Igal moel olla rohkem avatud oma tegemistes ja suhelda rahvaga, selgitada oma töö iseloomu ja saavutusi. Mitte ainult kaitseasendist.
Teiseks, Euroopa suunal niššide välja valimine. Minu teada on Frankfurdis 16 erinevat töögruppi. Ilmselt igaühes peab osalema, kuid kindlasti mõnes aktiivsemalt kui teistes. Bundesbank saab kõikides osaleda, sõidavad metrooga kohale, aga Eestis me ei vea välja, kui proovime kõike teha.
Eesti Pangas enamikes valdkondades töötavad asjad hästi, kardinaalset muutust pole vaja. Samas võib-olla kogu süsteem on stabiliseerunud üle aastate, võib-olla on vaja natuke ümber vaadata, teisiti üles ehitada. Kui mind valitakse, siis ma tahaksin kõigepealt olukorraga tutvuda, mitte pakkuda juba praegu välja, et teeks nii või naa.
Kuluefektiivsus on ka teema. Mitte et kulusid kärpida või minimeerida, vaid et vaadata, kas see, mille peale kulutatakse, on seotud strateegiliste eesmärkidega. Võibolla mingeid valdkondi tuleb isegi tugevamini rahastada ja teistest loobuda.

• Kas Eesti Pank võiks hallata ka töötukassa, stabiilsusreservi, haigekassa varasid?
Oi, pole mõelnud. Kui see pole tavaline keskpanga praktika, siis ei kipuks sellist asja tegema. Kuulaksin plussid ja miinused ära. Tavaliselt taheti, et riigikassad oleksid ikka väljaspool keskpangandust.

• Kas Eesti Panga finantsvaradest võiks suurem osa olla kullas?
Ilmselt mitte. Kuld on viimastel aastatel pigem tõusnud, aga ta on väga volatiilne. Mingi osa võiks olla, riskide mitmekesistamiseks, kuna kuld liigub natuke teisiti kui teised varad. Ma ei tea palju seda kulda praegu üldse on …

• 250 kilo. 0,5%.
Siis võibolla võiks isegi natuke rohkem olla. See otsustakse osaliselt Tallinnas, osaliselt Frankfurdis. Ma ei ole kulla vastane, aga ma ei arva, et väga suure osa võiks sellesse paigutada. Kuld on võrreldes kogu muu majanduse tsüklilisusega eriti volatiilne. Paberil võiksid kasumid või kahjumid muutuda väga suureks.
Kõikides Eesti Panga küsimustes on igal alal oma spetsialistid.Mida mina siin arvan 8 kuud enne võimalikku ametisse asumist, ilma süvenemata, on kohvilaua jutu maiguga.

• Minu poolt kõik. Soovite midagi lisada?
Üks teema, Eesti Panga tõsiseltvõetavus Frankfurdis. Eesti Pank on kaheksa kuud olnud eurotsoonis. See on selline õpipoisi periood, kus sa ei proovi ennast väga maksma panna. Kui juunis 2012 oled 1,5 aastat eurotsoonis olnud, tahad mõnes valdkonnas võib-olla juba midagi sekka öelda. Selles mõttes on väga tähtis, keda sinna saadetakse. Kui sind võetakse autoriteedina -  ja see kehtib kõigi spetsialistide kohta - on võimalik kaasa rääkida ja otsuseid nihutada. Seda tahaks üritada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. October 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing